[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 11 artiklit

hakkama : hakata : hakkan 'mingi tegevuse juurde asuma, alustama'
liivi akkõ 'püüda, haarata'
vadja hakata 'raiuda, lõhkuda; peksta'
soome hakata 'lüüa, peksta, taguda; toksida; raiuda; hakkida'
Aunuse karjala hakata 'raiuda; koputada, kopsida'
? ersa čakams 'taguma, koputama, kopsima', čukams 'raiuma; koputama, kopsima'
? mokša čakams 'taguma, koputama, kopsima'
? udmurdi šukki̮ni̮ 'lööma'
? komi čukni̮ 'sattuma; sobima'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Vadja vaste on ilmselt soome laen. Eesti tüve on peetud ka balti laenuks, ← tüvi, mille vasted on leedu šokti 'hüppama; tantsima'; mrd 'algama, alustama' ja läti sākt 'algama, alustama' (samast balti tüvest võib olla laenatud ka nakkama). Läänemeresoome tüve või ainult soome, karjala ja vadja vastet on peetud ka germaani laenuks, ← alggermaani *χakkōjan-, mille vasted on alamsaksa hacken 'lõhkuma, raiuma', vanainglise haccian 'lõhkuma, raiuma'. Vt ka agar ja agu.

kloppima : kloppida : klopin '(kergelt) taguma, korduvalt lööma; selliselt puhastama; peksma, kolkima; ägedalt, valjusti koputama; ägedalt tuksuma, pekslema'
loppima
alamsaksa kloppen 'taguma, toksima; peksma; sisse lööma v taguma'
On ka oletatud, et häälikuliselt ajendatud (oma)tüvi, sel juhul sama mis klopp. Eesti keelest on laenatud vadja kloppia 'müüri laduda; lüüa' ja isuri kloppia '(kolinal) laduda (nt puid riita) [?]'. Vt ka klobima.

kobama : kobada : koban 'ebakindlalt kompides otsima; otsides puudutama'
kobima
soome kopata 'haarata, kahmata'
isuri kobada 'haarata, kahmata'
Aunuse karjala kopata 'haarata, kahmata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnades kobisema ja/või koputama ja/või kõpp. Lähedane tüvi on nt sõnas kompama.

kobisema : kobiseda : kobisen 'vaikselt tuhmi heli andma; rahulolematult rääkima'
kõbi, kõbima, kõbus
soome kopista 'kobiseda, kõbiseda'
isuri kobissa 'kobiseda'
Aunuse karjala kobišta 'kohmitseda; krabiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnades kobama ja/või koputama ja/või kõpp. Lähedane tüvi on nt sõnades kabisema, kibin, kopsima, köbi, pobisema ja robisema. Vt ka krõbi.

kopitsema : kopitseda : kopitsen kõnek 'tasapisi toimetama, kohmitsema' koputama

koppima : koppida : kopin 'kopsima, toksima' koputama

kopsima : kopsida : kopsin 'kergelt taguma'
kopsakas, kõps
soome kopsaa 'kobiseda, kopsida'; kopsahtaa 'kõpsatada'
Aunuse karjala kopsoa 'kopsida'
vepsa kopsotada 'kopsida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kobisema, koputama, lopsima, popsima, ropsima ja vops.

koputama : koputada : koputan 'korduvalt kergelt lööma kõva esemega vastu kõva pinda'
kopitsema, koppima
soome koputtaa, kopata 'koputada, kopsida'
isuri kobuttaa 'koputada, kopsida'
Aunuse karjala kobavuttoa 'koputada, kopsida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnades kobama ja/või kobisema ja/või kõpp. Lähedane tüvi on nt sõnas kopsima. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt ungari kopog 'koputama'.

kõpp : kõpu : kõppu 'kõbin, kõps'
kõpitsema
Häälikuliselt ajendatud tüvi, tõenäoliselt sama tüve variant, mis sõnades kobama ja/või kobisema ja/või koputama. Lähedane tüvi on nt kipp.

tippima3 : tippida : tipin 'sõrmistikuga büroomasinal kirjutama, mingisse aparaati sisestama vms'
saksa tippen '(kirjutusmasinaga) kirjutama, tippima; puudutama, kergelt koputama'

toksima : toksida : toksin 'hrl kuuldavate löökidega korduvalt kergelt lööma, koksima, kopsima'
soome toksahtaa 'äkitselt välja ilmuda; põrgata, tonksata millegi vastu; millestki kinni haarata', mrd toksata 'lüüa, raiuda; noaga torgata; rebida, kitkuda'
Aunuse karjala toksoa 'kolistada, kõmistada, müdistada; toksida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades tonksama, tuksuma, täksama, koksima, poksama. Eesti keelest on laenatud eestirootsi dåks, tåks 'lööma, koputama'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur