[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kopikas : kopika : kopikat 'väike rahaühik, vastava väärtusega münt'
○ kobika, kopkas, kopek
← vene kopéjka 'kopikas'
Eesti keelest on laenatud soome mrd kopikka 'kopikas'.

orav : orava : oravat 'Euraasia metsades puudel elutsev pika koheva sabaga väike näriline (Sciurus vulgaris)'
● liivi vȯrābõz 'orav'
vadja õrava 'orav'
soome orava 'orav'
isuri orraava 'orav'
Aunuse karjala orau 'orav'
lüüdi orau 'orav'
vepsa orau 'orav'
saami oar'ri 'orav; kopikas'
ersa ur 'orav; kopikas'
mokša ur 'orav'
mari ur 'orav; raha, kopikas'
komi ur 'orav; kopikas'
Läänemeresoome-permi tüvi. Raha tähendus sugulaskeeltes viitab sellele, et oravanahku on kasutatud maksevahendina.

vask : vase : vaske 'punakas pehme metall, keemiline element (Cu)'
● liivi vašk 'vask'
vadja vahtši 'vask'
soome vaski 'vask'
isuri vaski 'vask'
Aunuse karjala vaski 'vask'
lüüdi vašk 'vask; messing'
vepsa vaśk 'vask'
saami veaiki 'vask'
ersa uśke 'juhe, traat'
mokša uśkä 'traat; kett'
mäemari van -βaž sõnas βǝrγeńǝ-βaž 'vasemaak'
udmurdi -veś sõnas azveś 'hõbe'
komi -i̮ś sõnas ezi̮ś 'hõbe'
handi wŏχ 'metall, raud; raha; kopikas'
mansi -wǝs sõnas ātwǝs 'plii'
ungari vas 'raud'
neenetsi jeśa 'raud; metall; raha'
eenetsi ƅ́aśi 'raud; metall; raha'
nganassaani basa 'raud; metall; rubla, raha'
sölkupi kuə̑sə 'raud'
kamassi båzå 'raud'
matori besā 'raud'
Uurali tüvi. Kuna vask oli esimene metall, millega uurali hõimud kokku puutusid, siis tõenäoliselt on läänemeresoome keeltes säilinud tüve algne tähendus. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on ka indoeuroopa keeltes, nt armeenia oski 'kuld' ja tohhaari wäs 'kuld', mistõttu tüve on peetud ka varaseks indoeuroopa või tohhaari laenuks või rändsõnaks.