[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

heljuma : heljuda : heljun 'õhus v vees (koos keskkonnaga) kergelt ja sujuvalt liikuma; kergelt hällima, õõtsuma'
◊ hõljuma
● soome mrd heljua, holjua 'õõtsuda, kõikuda, võnkuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas huljuma.

hiivama : hiivata : hiivan 'vinnama; üles v välja tõmbama'; kõnek 'näppama'
← rootsi hiva 'hiivama, üles vinnama'
← saksa hieven 'hiivama, üles vinnama'
Meremeeste keelest pärit sõna algallikas on inglise heave 'tõstma, hiivama'. Hiljem on sõna levinud üldkeelde koos tähenduse laienemisega. Eesti keelest võib olla laenatud vadja hiivata 'hiivata'.

hoone : hoone : hoonet 'suurem siseruumidega ehitis'; mrd 'ait, ruum rehetoa otsas; kamber'
○ lõunaeesti hoonõh
● vadja oonõ 'maja, elumaja; hoone, ehitis; tuba, ruum'
soome huone 'tuba, ruum'
isuri hoone 'maja, ehitis, hoone; tuba'
Aunuse karjala huonus (mitm huonuksut) 'talumaja koos kõrvalhoonetega; hoone, ehitis'
lüüdi huoneh 'elamu, talumaja'
vepsa honuz 'tuba'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et balti laen, ← balti *šānas, mille vaste on leedu šonas 'külg', šoninė 'väike külghoone'.

kaasas '(kellegagi) koos; (endaga) ühes (võetuna)'
◊ ka, kaasa, kah, kas
← alggermaani *χansā
vanaülemsaksa hansa 'kaaskond, rahvahulk'
keskülemsaksa hanse 'kaubandusselts'
gooti hansa 'rahvahulk, sõjasalk'
● liivi ka 'ka, samuti', kōz sõnas kōzgõnd 'pulmad'
vadja kaasa 'kaasa; kaasas', kaa(s) 'ka, samuti'
soome kanssa 'koos, ühes, kaasas; ka(h)', kansa 'rahvas'
isuri kansa 'rahvas'
Aunuse karjala kanzu 'rahvas, rahvahulk; perekond; kaaslane, selts(iline); koos, kaasas', riśťikanzu 'inimene'
vepsa kanz 'perekond'
On ka peetud soome-ugri tüveks, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami guos'si 'külaline' või saami gázzi 'seltskond; leibkond; kamp' (need võivad olla ka läänemeresoomega rööpsed germaani laenud), udmurdi kuz 'paar' ja komi goz 'paar'. ka, kah ja kas on kujunenud vanas kirjakeeles registreeritud kaassõna kaas lühenemisel. Samast sõnast lähtub kaasaütleva käände lõpp -ga. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud liivi kas 'kas' (← kas). Vt ka kaasik2 ja kaavitama.

kaklema : kakelda : kaklen 'käsitsi koos olles, hoope jagades tülitsema' katkema

kamal : kamalu : kamalut 'mõlemad peod õõnsust moodustavatena koos; pihk, peopesa'
● liivi kōmal 'kamal'
vadja kahmalo, kahmolo, kahmõlo 'kamal, kamalutäis'
soome kahmalo 'kamal, kamalutäis'; mrd 'sületäis'
isuri kahmola 'kamal'
Aunuse karjala kahmalo 'kamal, kamalutäis'
lüüdi kamahl 'kamal, kamalutäis'
vepsa kahmal 'kamal, kamalutäis'
Läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnas kahmama.

kamar : kamara : kamarat 'rohttaimede maapinnaligidane osa koos pealmise mullakihiga; sealiha naha- ja selle ligidane lihakiht'; mrd 'seisvale veele tekkiv (roheline) kord; kinnikasvava veekogu õõtsuv pealispind'
● liivi kamār 'kõva pinnakiht, maapind; kinnikasvava veekogu pealiskiht; seakamar'
soome kamara 'kõva pinnakiht, maapind; seanahk'
? mari kom 'koor, pind; (raamatu)kaaned; tupp'
? udmurdi kumeľ 'niine pealmine kiht'
? komi komi̮ľ 'koor, kest'
? läänemansi kamtul liitsõnas nē̮rkamtul 'pähklikoored'
? ungari hámlik 'kooruma, ketendama'
? neenetsi śāwᵊ 'soomus'
? nganassaani kamu 'soomus'
? sölkupi k͔ām 'soomus'
? kamassi kåm 'soomus'
? matori käbti 'soomus'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Läänemeresoome keeltes on tüvele lisatud r(a)-liide.

kapetas : kapeta : kapetat 'sokk, poolsukk, lühikese säärega jalakate, mida kanti koos sääristega' kapukas

kapukas : kapuka : kapukat 'sokk, poolsukk, lühikese säärega jalakate, mida kanti koos sääristega'; mrd 'karvased jalad (hobusel, kanal)'
○ kapak, kapatsi, kaps, kapus, kaput
◊ kapetas
← vene kopýto 'kabi; sõrg'
On oletatud, et vene kopýto on varem tähendanud ka 'sukk' (vrd vanavene kopytĭce '(pool)sukk'), kuigi seda tähendust tänapäeva keelest ei ole registreeritud. Eesti keelest on laenatud soome mrd kapukka, kapukas 'lühike sukk' ja võib-olla ka vadja kaputta 'sokk; sukk', kaputti 'suss; kapukas'.

kari3 : karja : karja 'majandi üheliigilised põllumajandusloomad; koos peetavate põllumajandusloomade rühm; koos elavate metsloomade rühm; ebamäärane hulk, salk'
○ kirderanniku karja
← alggermaani *χarja-z
vanaislandi herr 'suur hulk, rahvahulk, rahvas'
saksa Heer 'sõjavägi; suur hulk'
rootsi här 'sõjavägi; salk, jõuk; parv'
← balti
preisi karja 'sõjavägi'
● liivi kōŗa '(põllumajandusloomade) kari'
vadja karja '(põllumajandusloomade) kari'
soome karja '(põllumajandusloomade) kari; inimmass'
isuri karja '(kogu küla lehma)kari'
Aunuse karjala karju '(põllumajandusloomade) kari; parv, suur hulk'
lüüdi karď '(põllumajandusloomade) kari'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi kare 'kari, kariloomad; salk, rahvahulk'. Vt ka karjala.

katsik : katsiku : katsikut 'komme külastada koos külakostiga vastsündinud lapse ema' katsuma

-kaupa liitsõnas kahekaupa 'kaks korraga, kaks tükki koos, kakshaaval' kaup

kaust : kausta : kausta '(papist) kaaned koos nende vahel olevate paberitega; formaat; jalasega paralleelne pikipuu ree kodarate otsas; suur nahatükk'
○ kirderanniku kausta
← balti *skaustas
läti skausts '(looma) turi'; mrd 'ristluu'
● liivi kōsta 'ree põikpuu'
vadja kaussa 'reekaust'
soome kausta 'reekaust'; mrd 'rannik'
isuri kausta 'reekaust'
Aunuse karjala kaustu 'reekaust'
lüüdi kaust(e͔) 'reekaust'
vepsa koustaz 'reekaust'
Balti keeltes looma või inimese kehaosa märkinud tüvi on läänemeresoome keeltes hakanud tähistama eelkõige ree osa; nende nimetamine kehaosade järgi on tavaline, vrd nt jalas. Eesti keeles on tähendusest 'turi' kujunenud 'suur nahatükk' (mis loogiliselt hõlmas turja), selle edasiarendused on tänapäeva kirjakeele põhitähendused 'kindla suurusega paberileht, formaat' ning '(kindla suurusega) paberite kogum'.

kesk 'millegi servadest, äärtest küllalt kaugel seespool, küllalt kaugele sissepoole; ümbritsetuna; (millegi) ajal'
◊ kestma
● vadja tšehsi 'kesk, keset; kesk-, keskmine; keskkoht, südamik'
soome keski- 'kesk-', keskellä 'keskel, keskpaigas; keset; hulgas; (kellegi v millegi) vahel'
isuri keski- 'kesk-'
Aunuse karjala keski 'keskkoht; vahe, vahemaa, ajavahemik; keskel, vahel, koos (nt kahekesi, kolmekesi)'
lüüdi kešk 'keskosa, süda', keskel(e) 'keskele, keskel, keskelt'
vepsa keśk 'keskosa, keskkoht; sisemus; kesk-; keset, keskel'
saami gaska 'vahe (kahe objekti vahel)', gaskan 'keset, keskel; koos (nt kahekesi, kolmekesi)'
mokša keska 'keha keskosa'
udmurdi kusi̮p 'vahemaa, vahe; suhe, seos'
komi kost liitsõnas pińkost 'kahe rõuguredeli vahe heinakuhjas'
Läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt võivad tüve permi keelte vasted olla udmurdi kus 'vöökoht, talje' ja komi kos 'vöökoht, talje; vöö'. kestma on läänemeresoome tuletis, kus kolme konsonandi ühendis on häälduse hõlbustamiseks k välja langenud (< *kesk-tä-), toimunud on tähendusmuutus 'lõpetamata olema' > 'vältama'.

kleepima : kleepida : kleebin 'külgehakkava ainega kinnitama; millegi külge kinni hakkama; külgehakkava ainega koos olema'
○ leepima
← saksa kleben 'kleepima; kleepuma'
Laen on muganemisel muutunud astmevahelduslikuks: laenuallikale vastavad häälikuliselt täpselt nõrga astme vormid, nt kleebin. Teisalt on mõeldav, et kõigepealt on saksa keelest laenatud tüvi kleep-, ← saksa Kleb- 'kleep-' (esineb liitsõnades, nt Klebstoff 'kleepaine'), ning tegusõna kleepima on sellest tüvest tuletatud.

klii : klii : kliid 'teravilja jahvatamisel eraldatud seemnekestad koos nende külge jäänud taimekoe- ja iduosadega'
○ lii
← alamsaksa klie, klige 'klii'

klunker : klunkri : klunkrit 'oleng'; mrd 'külapidu, simman'
○ krunkel, klunkjun, klumpar, lunger, klunkur, klunkar
Tõenäoliselt baltisaksa laen, allikaks tegusõnaga klunkern 'rühmas koos istuma, ühiselt aega viitma, kildkondi moodustama' samatüveline nimisõna.

koda : koja : koda 'ürgne elamu; maja, hoone; välisukse ja sisemiste ruumide vaheline eesruum'
◊ kodu
● liivi kuodā 'ehitis, maja'; kuo’d 'kodu'
vadja kõta 'koda, eluruum; elumaja'; koto '(elu)maja; kodu; talumaja koos kõrvalhoonetega, majapidamine'
soome kota 'püstkoda; kupar'; kotona 'kodus', mrd koto 'kodu'
Aunuse karjala koda 'jalgadel seisev maja metsas'
lüüdi koda 'kanakuut'
vepsa koda 'kanakuut; tagumik'
saami goahti 'koda'
ersa kudo 'maja'
mokša kud 'maja'
mari kuδo 'maja, kodu'
udmurdi kuala 'pühade asjade hoidla; suveköök'
komi kola 'lehtonn'
handi χɔt 'maja'
ungari ház 'maja'
Soome-ugri tüvi. On peetud ka indoeuroopa laenuks, ← indoeuroopa *koth₁o-, mille vaste on nt pärsia kad 'maja'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keelkondades, nt tunguusi keeltes evengi koton, draviidi keeltes tamili kuṭi 'maja, kodu, perekond' ning ainu kot 'majaase, koht'. Vt ka paargu.

kodu : kodu : kodu 'püsiv elupaik koos vara ja perega' koda

kogu : kogu : kogu 'üldine väliskuju; kogutud ja korrastatud esemete hulk; (käändumatu asesõnana) terve'
◊ koomal, koondama, koos1
● vadja koko 'hunnik; rühm; kogu, terve', kogoza 'koos'
soome koko 'suurus; kogu, kõik', koossa 'koos'
isuri kogo 'hunnik; kogu, terve', koo’os 'koos'
Aunuse karjala kogo 'kogu, terve'
lüüdi kogo 'hunnik'
vepsa kogo 'hunnik; parv'
? mari kuγu 'suur'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mari tüvi. Eesti keelest on laenatud liivi kogīņ 'täitsa, koguni' (← koguni).

kohv : kohvi : kohvi 'kohviubadest valmistatud jook'
○ kuhv, kõhv, kohev
← alamsaksa koffe 'kohv'
Paljudesse keeltesse koos kohviubadega levinud sõna pärineb algselt araabia keelest, ← araabia qahwa 'kohv'. Araabia sõna lähtub kohvipuu päritolumaa, tänapäeva Etioopia alal asunud Kaffa kuningriigi nimest.

kolima : kolida : kolin 'koos varaga endisest elukohast uude siirduma' kolama

koomal 'enam koos, ligemal üksteisele' kogu

koos1 'ühe rühmana; väga lähestikku' kogu

koos2 : koosi : koosi 'sõidusuund, kurss'
◊ kooserdama
← alamsaksa kōrs 'suund'
● liivi kūož 'koht, paik'
vadja koosi 'komme, harjumus'
soome kuosi 'mood; kuju, vorm; muster'
isuri koosi 'komme, tava'
Alamsaksa sõna on ladina keelest laenatud, ← ladina cursus 'jooks'.

kooserdama : kooserdada : kooserdan 'ringi lonkima' koos2

kubu : koo : kubu 'suur seotud kimp v vihk'
← balti
leedu guba 'viljahakk'
läti guba 'saad, hunnik'
● liivi ku’b 'hunnik; kogus, kogum, ühendus', ku’bbõ 'koos, kokku'
vadja kupo '(õle)kubu; kimp, tuust; haokubu'
soome mrd kupo, kupu 'õle- v linakubu; viljavihk'
isuri kupo, kubu 'kubu; oksakimp'
Aunuse karjala kubo '(õle)kubu'
lüüdi kubo, kubu '(õle)kubu'
Isuri kubu ja soome kupu on osaliselt laenatud eesti keelest. Vt ka pugu.

leer1 : leeri : leeri 'laager, peatus-, puhkepaik'
← alamsaksa leger, lager 'isanda, tema pere, meeste majutamine, kohustus neid koos hobuste ja koertega (eriti jahil) ülal pidada'
Sõna häälikuline kuju eeldab, et otseseks laenuallikaks on olnud alamsaksa murdevariant, kus g asemel hääldati j. Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, laager.

leigar : leigari : leigarit 'endisaegne mängumees, (ränd)moosekant'
← soome leikari 'rändmoosekant'
Laenatud murretesse koos rahvamänguga. On ka arvatud, et laenatud eestirootsi murretest, ← eestirootsi læı̯gær 'mängija, pillitaja'. Soome sõna on laenatud vanarootsi keelest, ← vanarootsi lekare 'pillimees, vigurdaja'.

lüht : lühi : lühti 'voki osa, mis koos värtnaga pööreldes kerib kedratava lõnga värtnale'
← rootsi mrd flyht 'voki osa'
← alamsaksa vlucht 'lend; tiib; lendav'
Lühi üks osa on haraline raam, tiivik. Eri murretesse võib sõna olla laenatud eri allikatest. Alamsaksa keelest on kindlasti laenatud murdesõna (p)luht 'lüht'. Eestirootsi murretest on laenatud murdesõna (p)liht 'lüht', ← eestirootsi flift, fliht 'lüht'.

maja : maja : maja 'hoone; pere koos talle kuuluva(te) hoone(te)ga (v ruumidega) ning majapidamisega'
? ← indoeuroopa *maģo-
vanasaksi makōn 'tegema; ehitama'
vanaülemsaksa gi-mah 'meeldivus, rahu'
saksa Gemach 'tuba, ruum'
● liivi mōi 'peavari'
vadja maja 'maja, elamu; onn, varjualune'
soome maja 'onn; peavari, eluase'
isuri maja 'onn, ajutine varjualune'
karjala maja 'onn, ajutine varjualune; eluase'
lüüdi maja 'onn, ajutine varjualune'
Teisalt on arvatud, et võib olla balti laen, kuid läti māja 'maja, kodukoht; pere, pererahvas' peetakse praegu pigem läänemeresoome laenuks. Eesti keelest on laenatud eestirootsi mai̯a 'hütt, maja', mai, mäi, māe 'võrgumaja rannas'. Hiljem on laenatud tüve alggermaani vaste, magama. Vt ka majutama.