[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kimp : kimbu : kimpu 'kokku seotud väiksem hulk ühetaolisi esemeid; komps, pamp; väike koorem'; mrd 'kamp, salk, parv; kimbatus'
○ kirderanniku kimpu
◊ kimbutama
● liivi kimp 'kimbatus, ebameeldivus; kimp, punt'
soome kimppu 'kimp, punt'; mrd '(vilja)vihk'
isuri kimppu 'kimp, punt; (mitm) sääremarjad'
Aunuse karjala kimpu 'kaklus, möll, riid; pidu'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kimp, kimmp 'kimp, punt; küür, kühm', kimmp 'täbar olukord, hädaoht' ja osaliselt võib-olla läti mrd ķimpa 'äpardus, ebaõnn; kamakas; heinakoorem; vitsakimp'. Vt ka kimps.

koorem : koorma : koormat 'veokil veetav materjal v esemed'
● vadja koorma 'koorem'
soome kuorma 'koorem'
isuri koorma 'koorem'
karjala kuorma 'koorem'
vepsa korm 'süli, sületäis'
saami guorbmi 'koorem'
Läänemeresoome-saami tüvi. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

köks : köksi : köksi 'väike hunnik, väike koorem; väike viletsapoolne hoone'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades käkk, kökats ja kõkats.

laadung : laadungi : laadungit 'koorem, last'
← saksa Ladung 'laadimine; last'
Saksa sõna on tuletis tüvest, mille alamsaksa vaste on varem laenatud sõnades laad2, laeng ja võib-olla ka sõnas laadik.

last : lasti : lasti 'teisaldatav koorem v laadung (eriti laevaga veetav)'
← alamsaksa last 'koorem, laadung; kindel kauba kaal'
← saksa Last 'koorem, laadung'

praht2 : prahi : prahti 'laevaga veetav kaup, last'
← alamsaksa vracht 'last, koorem; tasu koorma eest'

regi1 : ree : rege 'kahel jalasel libisev looma(de)ga veetav veo- ja sõiduriist'
← balti *rāgēs
leedu ragės, rogės 'regi'
läti ragavas 'regi'
● liivi re’ggõz 'regi'
vadja retši 'regi'
soome reki 'regi, saan'
isuri regi 'regi, saan'
Aunuse karjala regi 'regi; koorem'
lüüdi regi 'regi; koorem'
vepsa reǵi 'regi; (ree)koorem'
Eesti keelest on laenatud baltisaksa Regge 'regi'.

sälitis : sälitise : sälitist 'endisaegne mahu- ja massiühik'; van 'koorem, kandam'
● liivi sä’ltõ 'laduda; pakkida; ammutada'
soome sälyttää 'koormata; laadida; laduda'
? komi se̮lni̮ 'astuma (nt laeva), istuma hobuse selga', se̮ltni̮ 'laduma, panema; valama; poetama'
? handi lel- 'sõiduvahendisse v hobuse selga istuma'
? mansi tāl- 'sõiduvahendisse v hobuse selga istuma'
? ungari vanas kirjakeeles ellik 'hobuse v eesli selga istuma'
? neenetsi ťí- 'istuma (sõiduvahendis)'
? nganassaani tiaji 'istuma, hobuse selga istuma'
? sölkupi tī- 'hobuse selga v sõidukisse istuma'
? kamassi ši- 'istuma, hobuse selga istuma'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome vasted on hoopis tuletised soome-ugri tüvest, mille vaste võib olla sälk.

taak : taaga : taaka 'kandam, koorem, raskus'
← algskandinaavia
vanaislandi stakkr 'heinakuhi, -saad, hunnik'
rootsi stack 'hunnik, virn, saad'
● vadja taakka 'kandam, koorem, raskus'
soome taakka 'kandam, koorem'
isuri taakka '(heina)kandam'
Aunuse karjala takku '(seljas kantav) kandam, koorem; virn, sületäis'
lüüdi takk 'kandam, koorem'
Laenatud võib olla ka skandinaavia tüve germaani vaste, saun.

voor2 : voori : voori 'veokite rida; rodu, rida; käik'
← alamsaksa vore 'vedu; koorem; veok'