[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kamar : kamara : kamarat 'rohttaimede maapinnaligidane osa koos pealmise mullakihiga; sealiha naha- ja selle ligidane lihakiht'; mrd 'seisvale veele tekkiv (roheline) kord; kinnikasvava veekogu õõtsuv pealispind'
● liivi kamār 'kõva pinnakiht, maapind; kinnikasvava veekogu pealiskiht; seakamar'
soome kamara 'kõva pinnakiht, maapind; seanahk'
? mari kom 'koor, pind; (raamatu)kaaned; tupp'
? udmurdi kumeľ 'niine pealmine kiht'
? komi komi̮ľ 'koor, kest'
? läänemansi kamtul liitsõnas nē̮rkamtul 'pähklikoored'
? ungari hámlik 'kooruma, ketendama'
? neenetsi śāwᵊ 'soomus'
? nganassaani kamu 'soomus'
? sölkupi k͔ām 'soomus'
? kamassi kåm 'soomus'
? matori käbti 'soomus'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Läänemeresoome keeltes on tüvele lisatud r(a)-liide.

kesi : kee : kett 'viljatera kest'; mrd 'õhuke nahk, kelme, kile; naha pealiskiht, marrasknahk; ussi (mahajäetud) kest'
◊ kesine, ketendama, kett2
● soome ketto 'kelme, kile', mrd kesi 'õhuke nahk, kelme, kile'
isuri kettu 'kelme, õhuke kattekiht, kirme'
Aunuse karjala kettu '(piima)nahk; nahk; (kartuli vms) koor'
lüüdi kett(u) '(ussi) nahk'
vepsa keźi 'lambanahk; töödeldud loomanahk'
saami kat liitsõnas sarvváskat 'põdranahk'
ersa keď 'nahk; koor, kest'
mokša keď 'nahk; koor, kest'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka kee2, kest, kesv ja kosu.

kirme : kirme : kirmet 'õhuke kord, õhuke kiht'
← balti
leedu grėjimas 'koor (piima rasvakiht)'
← balti
läti krējums 'koor (piima rasvakiht)'
● soome kerma 'koor (piima rasvakiht)'; mrd 'pindmine kiht'
On ka oletatud, et sõnas on sama soome-ugri tüvi, mis murdesõnas keri, kere 'pärnakoor' ning mille vasted on soome mrd keri 'koor, pinnakiht, lumekoorik, toht', isuri keri liitsõnas kerikenkä 'ühest nahatükist suvejalats', saami garra 'koor, kest', ersa keŕ 'puukoor', mokša ker, kär 'puukoor', mari kür 'niin; puukoor', udmurdi kur 'niin; puukoor', komi kor 'puukoor', ungari van kér liitsõnas agykér 'ajukelme', mansi kēr 'koor' ja handi kar 'puukoor; korp, koorik (haava peal)' (või handi ker 'lumekoorik').

kosu : kosu : kosu 'vilets, lagunenud hoone'; mrd 'kõhetu olend; kest, koor'
On arvatud, et tüve kesi variant.

kõlu : kõlu : kõlu 'väljatuulatav tühi tera'
← alggermaani *skalō
saksa Schale 'koor; kest'
rootsi skal 'koor; (vilja)kest; teokarp'
● soome kale 'väikesed, kerged ja kõvad terad; kõlgas; lible'
karjala kale (hrl mitm) 'väikesed, kerged ja kõvad terad; aganad'
Murretes esineb ka algsema esisilbi vokaaliga tüvevariant kale 'kae'. Karjala vaste võib olla soome laen.

lüdi : lüdi : lüdi 'hrl pähkli v tõru (kausjas) tupp'
On peetud häälikuliselt ajendatud tüveks. On arvatud, et tüve vasted võivad olla ersa lukš 'koor, kest' ja mokša lukš '(muna, pähkli jm) koor'.

nahk : naha : nahka 'loomade ja inimese keha väliskate; looma keha väliskate nülituna, pargituna v nahkesemeteks töödelduna; kilejas kattekiht, kest, koor'
◊ nahutama
← alggermaani *naχska-, *naχskō
vanainglise næsc 'pehme nahk'
● liivi nō’gõ 'nahk'
vadja nahka 'nahk'
soome nahka 'nahk; koor, kest'
isuri nahka 'nahk'
Aunuse karjala nahku 'nahk'
lüüdi nahk(e͔) 'nahk'
vepsa nahk 'nahk; nahkrihm'
nahutama on tuletis tüve nõrgast astmest.

tops1 : topsi : topsi 'väiksem jooginõu; toos, karp millegi hoidmiseks'
? ← alamsaksa dop(pe) 'kapsel, karbike, kest; (muna)koor; vurrkann; nööp, nupp'
? ← saksa Topf 'pott, kastrul, pada; pütt'
On arvatud, et laentüvele on lisatud liitelaadne element -s. Varem võib olla laenatud alamsaksa ja saksa tüve germaani vaste, tupp. Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud läti mrd topsis 'vana plekktoos; käoking, kuldking (taim)'.

tupp : tupe : tuppe 'ümbritsev (kaitsev) moodustis v ese, ümbris, kest; emaslooma suguteede paaritu lõpposa, naise torujas sisesuguelund'
? ← alggermaani *duppa
alamsaksa dop(pe) 'kapsel, karbike, kest; (muna)koor; vurrkann; nööp, nupp'
saksa Topf 'pott, kastrul, pada; pütt'
● liivi tup 'tupp, ümbris'
vadja tuppi 'tupp, ümbris'
soome tuppi 'tupp, ümbris'
isuri tuppe 'tupp, ümbris', tuppu 'juuksekrunn; (tupplehtedega kaetud) toores rabamurakas'
Aunuse karjala tuppi '(taime) nupp, (tupplehtedega kaetud) toores mari; tupp, ümbris'
lüüdi tuppi 'tohust marjanõu'
saami dohppa 'tupp, ümbris'
Hiljem võib olla laenatud tüve alamsaksa või saksa vaste, tops1.