[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

konutama : konutada : konutan 'kössis istuma, igavledes istuma'
On arvatud, et lühenenud vokaaliga variant tüvest koon.

koon : koonu : koonu 'imetajate pea osa suu ja sõõrmetega'
← algskandinaavia *gōnō
islandi góna 'koon, kärss'
● vadja koono 'koon, lõuad'
soome kuono 'koon; lõust'
Vt ka konutama.

kuduma : kududa : koon 'lõngast riiet (ka vaipu, vöösid jms), silmkoe-esemeid v võrku valmistama'
● liivi ku’ddõ 'kududa'
vadja kutoa 'kududa'
soome kutoa 'kududa'
isuri kuttooa 'kududa'
Aunuse karjala kuduo 'kududa'
lüüdi kudoda 'kududa'
vepsa kudoda 'kududa'
saami gođđit 'kududa'
ersa kodams 'punuma; kuduma'
mari kuaš 'kuduma'
udmurdi kui̮ni̮ 'kuduma; punuma'
komi ki̮ni̮ 'kuduma; punuma'
Läänemeresoome-permi tüvi. On peetud ka indoeuroopa või eelbalti laenuks tüvest, mille vaste on leedu austi 'kuduma'.

kärss : kärsa : kärssa 'koonu pikk liikuv ninaavadega esiosa mõnedel loomadel'
● vadja kärsä 'kärss; tila, toru'
soome kärsä 'kärss; lont'
isuri kärsä 'kärss; lüpsiku v kannu tila'
Aunuse karjala kärzü 'kärss; lõust'
lüüdi kärz 'kärss'
vepsa kärz 'kärss; koon; lõust'
Vadja vaste on tõenäoliselt soome või isuri keelest laenatud.

nirk : nirgi : nirki 'suvel pruuni-kollast värvi, talvel üleni valge väike saleda kehaga kiskjaline (Mustela nivalis)'
● liivi nirt 'nirk'
soome mrd nirkko, nirkki 'nirk; mütoloogiline olend, kes hammustab lehmi või ennustab nende surma'
karjala van nirkku liitsõnas luminirkku 'nirk'
Läänemeresoome tüvi, mille vasted võivad lisaks olla ka vadja nirkko 'kärss' ja soome nirkko 'sakk' (nirgil on terav koon). Liivi vaste on tõenäoliselt eesti keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi nirk, nerk, nirrk, nirken, nirkk 'nugis; nirk'.

-nukk3 : -nuki : -nukki liitsõnas peninukk 'koerakoonlane'
← läti mrd snuķis 'koon, kärss'
Tüvi on iseseisva sõnana tuntud peamiselt Mulgi murdes, tähenduses 'looma nina v koon, kärss'.

suu : suu : suud 'seedekulgla osa huultest neeluni'
◊ suitsed, suubuma, suudlema
● liivi sū 'suu; suue, ava'
vadja suu 'suu; eesmine v ülemine osa, suue'
soome suu 'suu; suue'
isuri suu 'suu'
Aunuse karjala suu 'suu; looma koon; sissepääs'
lüüdi suu 'suu; suue, ava'
vepsa su 'suu; suue, ava'
lõunasaami tjovve 'söögitoru; kurk'
mari šu '(nõela)silm'
? udmurdi śu- liitsõnas śu-kaś 'kali'
? komi śu- liitsõnas śu-ke̮ś 'kali, jook'
mansi sunt '(jõe, tünni) suu; suuauk, sissepääs; künnis, lävi', sūp 'suu'
ungari száj 'suu'
? neenetsi śo 'kurk; söögitoru; (pudeli) kael; (jõe)suu; hääl'
? eenetsi so 'kurk; hääl'
? sölkupi sōľ 'kurk, kael; hääl; jõesuu'
? kamassi soj 'kael, kurk'
Soome-ugri või uurali tüvi. suudlema võib olla moodustatud soome keele eeskujul või juba 19. sajandil laenatud, soome suudella 'suudelda'. Vt ka suisa, suutma.

turb1 : turva : turba 'väikesi kiirevoolulisi jõgesid eelistav mage- ja riimveekala (Leuciscus cephalus)'
● liivi dūrba 'abakala [?]'
vadja turpakka 'turb'
soome turpa 'turb'
isuri turpikka sõnaühendis säünään turpikkoi 'säina poegi'
Läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et sama läänemeresoome-permi või soome-ugri tüvi, mille vasted on soome turpa 'koon', Aunuse karjala turbu 'koon; suu, nägu, lõuad', lüüdi turb(e͔) 'koon', vepsa turb 'koon', ersa turva 'huul', mokša tǝrva 'huul; äär, serv; rand', mari türβö 'huul', udmurdi mrd ti̮rpi̮ 'huul', komi mrd ti̮rp 'huul' ja handi tărǝp, tŏrǝp 'huul' (handi sõna võib olla komi keelest laenatud). Mitmes keeles on turva nimetus seotud suu või peaga. Sõnade erineva leviku tõttu on tüvede identsuses siiski kaheldud.