[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

apsat : apsati : apsatit van 'konts'
○ aapsat, (a)apsak
← alamsaksa afsats 'konts'
← saksa Absatz '(kinga)konts'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi ap(p)sat, apsad, appsot, appsett 'konts'.

kand : kanna : kanda 'jalapöia tagumine osa; seda kattev kinga, suka vms osa; millegi tagumine v alumine, hrl kuhugi külge kinnituv osa'
○ kirderanniku kanda
◊ kannikas, kannus
● liivi kūonda '(jala)kand; millegi alumine v tagumine osa'
vadja kanta '(jala-, suka-, jalatsi)kand; tagumine osa; järelejäänud osa, konts; seenejalg'
soome kanta 'alus, tüvi-, kinnitumis-, tagumine osa; (jalatsi) kand; päritolu; seisukoht, suhtumine'
isuri kanda '(jala-, suka-, jalatsi)kand; millegi tagumine v alumine osa; võrgusilma sõlm; põhjus, olukord'
Aunuse karjala kandu 'alus, tüvi-, kinnitumisosa; (jala-, suka-, jalatsi)kand; jalase v suusa tagaosa; päritolu, sugu; põlvkond; millegi kogum; seisukord, kord, alus'
lüüdi kand(e͔) '(jala-, jalatsi)kand; värtna paksem (alumine) ots; taime pung, nupp'
vepsa kand '(jala-, suka)kand; alus, kinnitumis- v tagumine osa'
? handi χɔnt '(sammas)aida jalg'
? mansi χānta '(sammas)aida jalg'
Võib olla soome-ugri tüvi. Sama tüvi on tõenäoliselt sõnas känd. Esitatud handi ja mansi sõnad võivad olla ka tüve kont1 vasted. On oletatud, et selle tüve kaugemate sugulaskeelte vasted võivad lisaks olla saami gáddi 'rand; äär', komi gi̮d 'noodapära; vikati ots'; mrd 'jõekäänak, -looge' ja idamansi χantnǝ 'äärde, juurde'. kannikas ja kannus on vanad, läänemeresoome tuletised. Vt ka kannas, kannel ja kants2.

kants2 : kantsu : kantsu mrd 'taime tüügas, konts; kannikas; millegi tagumine või alumine osa; jahvatamisel, rehepeksul üle jäävad tera osad'
Häälikuliselt ajendatud tüvi (lähedased tüved on nt konts1 ja känts) või variant tüvest kand, mis on moodustatud häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul.

konts1 : kontsa : kontsa 'tugiosa jalatsi kanna all'
◊ konts2
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd konca 'kand; vikatitera löe külge kinnitatav ots'. Vt ka kants2 ja känts.

konts2 : kontsu : kontsu 'pika eseme tüügas' konts1

känd : kännu : kändu 'pärast puu langetamist juurestikule jääv tüveosa'
● liivi kand 'känd'
vadja kanto 'känd; jalg, vars; konts, päraots'
soome kanto 'känd'
isuri kando 'känd'
Aunuse karjala kando 'känd'
lüüdi kand 'känd'
vepsa kand 'känd'
saami guottu 'juurtega välja kistud puu'
ersa kando 'puupakk, palk'
mokša kanda 'puupakk, palk'
Tõenäoliselt sama tüvi mis sõnas kand. Esimese silbis on toimunud muutus a > ä ilmselt eristamiseks sõnast kand, murretes on laialt levinud algsema vokaaliga variant kand 'känd'. Vt ka kännas.

känts : käntsu : käntsu 'suur ebamäärase kujuga tükk, kamakas'
◊ käntsuma
● Aunuse karjala känččü 'lasu, hunnik; kobar'
lüüdi käntšü 'marjakobar'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedased tüved on nt kants2, konts1, känk ja kännas.

nuga : noa : nuga 'terariist käsitsi lõikamiseks; tööriista vms lõikav osa'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi. Teistes läänemeresoome keeltes esineb lähedane eesvokaalne tüvi, mille vasted on soome mrd nykä 'väike kulunud nuga', Aunuse karjala ńügä 'lühike nüri, tömp ese; nöbi, nosu, konts' ja vepsa ńüga 'vana kulunud nuga'. Eesti keelest on laenatud vadja nuka 'noake [?]' ja isuri nuga 'nuga'.

tüügas : tüüka : tüügast 'tüve, oksa, varre vms jämedam osa; millegi äralõigatu, murtu, murdunu vms allesjäänud osa, konts; terav lühike habemekarv; marrasknaha ja nahaaluskoe healoomuline kasvajataoline sõlmeke, käsn' tüvi