[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ahel : ahela : ahelat 'kett'
← alggermaani *χāχilaz, *χāχlō
vanaislandi hæll 'kepp, teivas, vai'
vanarootsi (tiūþer-) hæ̅l 'pulk; tikk'
vanaülemsaksa hāhala, hāhila, hāhla, hāla 'konks, mille otsas pada tulel ripub'
● vadja ahila 'kett; raudkütke; vangiahelad'
soome haahla 'rauast v puust pajaahelad, pajakook; rauast kett, mille konksu otsas pada ripub'
isuri hahlad (mitm) 'kandepuud ja selle põikpuud ühendavad klambrid; pajaahelad'
Aunuse karjala huahlu 'konks ahjukoldes paja riputamiseks'
lüüdi huahlad (mitm) 'pajaahelad'
vepsa hahl 'pajakonks'

haak : haagi : haaki 'väike konks; libisemist vältiv hobuseraua osa; kõverdatud käega alt v küljelt antud poksilöök'
← saksa Haken 'haak, konks; haak, teatud poksilöök; ader; adramaa'
← alamsaksa hake 'haak, konks'
Samatüveline tegusõna haakima võib samuti olla saksa või alamsaksa keelest laenatud, ← haken 'haakima'. Sama tüvi võib olla laenatud sõnas heegeldama, laenatud on ka sama tüve sisaldav liitsõna, pootshaak.

hammas : hamba : hammast 'luumoodustis inimese v looma suuõõnes toidu haaramiseks ning peenestamiseks'
← balti
leedu žambas 'terav serv või nurk'; žambis 'puuader'
läti zobs 'hammas'
● liivi āmbaz 'hammas'
vadja ammas 'hammas; konks, pulk; sälk, täke'
soome hammas 'hammas'
isuri hammas 'hammas; sälk, täke'
Aunuse karjala hammas 'hammas; pulk'
lüüdi hambaz 'hammas; pulk'
vepsa hambaz 'hammas; pulk, pii; täke, sälk'
Vt ka pii.

kaaren : kaarna : kaarnat 'ronk (Corvus corax)'; mrd 'katuse viilulauad'
● liivi kārnaz 'kaaren; vares; puust konks, mis hoiab katuselaudu kinni'
soome kaarne 'kaaren'
isuri rhvl kaarne 'kaaren [?]'
Aunuse karjala kuarneh 'kaaren'
vepsa karni̮š 'vares'
saami gáranas 'kaaren; maja ots'
ersa kŕenč 'kaaren'
mokša krańč 'künnivares'
mari kurnə̑ž 'kaaren; harksaba'
udmurdi ki̮rni̮ž 'kaaren'
komi ki̮rni̮š 'kaaren'
neenetsi χǝrna, χǝrŋeʔ 'kaaren'
matori karguj 'kaaren'
Uurali tüvi. Eri keelte või keelerühmade vasted võivad olla ka rööpselt tekkinud. Häälikuliselt lähedasi ronga või varese nimetusi leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt ladina corvus 'ronk', cornix 'vares', vanakreeka korónē 'vares'. Vt ka kaarel.

kong : kongi : kongi 'väike suletav ruum'; mrd 'marjatorbik; kumer kate; herilasepesa'
◊ kongus, kõngutama
● liivi kuong 'puukoorest torbik marjade korjamiseks või joomiseks'

● soome konkelo 'kõverus, kõverik'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane kumerust või kumerat eset tähistav tüvi on konks.

konks : konksu : konksu 'kumeralt kõver ese haaramiseks v riputamiseks'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt kong. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kånks 'konks'.

kook2 : koogu : kooku 'puu, millel on konks otsas; konks'
◊ kookama
← alggermaani *χōka-
rootsi mrd hōk 'nurk, nukk'
inglise hook 'konks'
● liivi kūok 'konks'
vadja kookka '(kartuli)konks'
soome kuokka 'maakirves, kõblas'
isuri kookka '(kartuli)konks'
Aunuse karjala kuokku 'kõblas'
lüüdi kuok 'kõblas'
On ka arvatud, et läänemeresoome-permi tüvi, mille vasted on udmurdi kukč́o, kokan 'kõblas' ja komi kokan 'kõblas'.

koukima : koukida : kougin 'kusagilt, millegi seest, vahelt, hulgast välja tõmbama, sealt otsides esile tooma; välja urgitsema'
● vadja koukku 'puust ahjuroop'
isuri koukku 'puust ahjuroop'
Aunuse karjala koukku 'ahjuroop'
lüüdi kouk 'ahjuroop'
vepsa kuu̮k, kouk 'konks; ahjuroop'
Läänemeresoome tüvi.

krutski : krutski : krutskit kõnek 'vigur, riugas, konks'
◊ krutsik
← vene krjučók (mitm krjučkí) 'haagike, konksuke; õng; kisk; kida; asjaajamisriugas'
Sama tüvi on laenatud ka sõnas riugas.

kõblas : kõpla : kõblast 'varrest ja selle külge nurga all kinnitatud terast koosnev maaharimisriist'
← balti
leedu kaplys '(nüri) kirves; kõblas; kirka'
läti kaplis 'kõblas'
← balti
leedu kablys 'konks; haak; pootshaak'
läti kablis 'haak'
Vt ka kabli.

käks : käksi : käksi 'väike pootshaak hülgejahiks'
● liivi kekš 'väike pootshaak, käks'
soome keksi 'pootshaak'
Läänemeresoome tüvi. Eesti või soome keelest on laenatud vanarootsi käkse 'konks; pootshaak'. Teisalt on arvatud, et laenusuund on vastupidine: tüvi on läänemeresoome keeltesse laenatud vanarootsi keelest.

könksus 'kõveras, konksus'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt konks.

nagi : nagi : nagi 'seina löödud v seinale kinnitatud pulk v konks, samuti selliste pulkade v konksude (alusele kinnitatud) rida rõivaste jm riputamiseks, varn'; mrd 'võrgukuivatamise puud'
← baltisaksa Knagge 'nagi; pesulõks; kiilukujuline puupakk [?]'
Vt ka naga.

nokk : noka : nokka 'pikenenud näoluudest ning üla- ja alalõualuust moodustunud sarvkestaga kaetud elund lindudel; esemete (rõhtsuunas) eenduv v konksjalt väljaulatuv osa (nt mütsisirm, anuma tila)'
● vadja nokka 'nokk (linnul); ots, teravik, konks'
soome nokka 'nokk (linnul); tipp, ots, tila'
isuri nokka 'nokk (linnul); tipp, ots'
Aunuse karjala ńokku 'nokk (linnul); nina; tipp, ots; tükk; serv, äär', ńuokku 'nokk (linnul)'
lüüdi ńokk(e͕) 'nokk (linnul); nurk; tipp, ots'
vepsa ńok 'nokk (linnul); astel (putukal); nurk; tipp, ots, neem'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedasi tüvesid esineb ka kaugemates sugulaskeeltes, nt mansi nāχwi 'nokkima' ja handi noχ- 'nokkima'. Teisalt on oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *χnukka-, mille vasted on rootsi nock 'raaots; katusehari' ja islandi hnokki 'konks, haak; neem'. Vt ka noku ja nokutama.

nook : noogu : nooku 'konks' nookuma

pii : pii : piid 'peenike pulgake, pinnuke v haagike, konks'
● liivi pīgõz 'pii'
vadja pii 'pii, pulk, hammas'
soome pii 'pii, pulk'
isuri pii 'pii, pulk'
Aunuse karjala pii 'pii, pulk, hammas'
lüüdi pii '(reha, ahingu) pii, pulk'
vepsa pi '(reha, kammi, soa) pii'
ersa pej 'hammas'
mokša pej 'hammas'
mari püj 'hammas; pii'
udmurdi piń 'hammas; pii'
komi piń 'hammas; pii'
handi peŋk 'hammas'
mansi puŋk 'hammas'
ungari fog 'hammas; pii'
Soome-ugri tüvi. Läänemeresoome keeltes on hilisem balti laen hammas kõrvale tõrjunud osa esialgsest tähendusest. Võib ka olla vanem, uurali tüvi, mille vasted on lisaks kirderannikumurretes tuntud pii liitsõnas piikivi 'tulekivi' (võib olla laenatud soome keelest), soome pii 'räni(kivi)', isuri pii liitsõnas piikivi 'ränikivi', karjala pii liitsõnas piikivi 'ränikivi', saami biŋal 'lülipuit', neenetsi pæ 'kivi; klaas(pudel), portselan; mägi', eenetsi pu 'kivi', nganassaani χualǝ 'kivi', sölkupi pǖ 'kivi', kamassi pi 'kivi, maak; ränikivi', matori hilä 'kalju'.

pootshaak : pootshaagi : pootshaaki 'pika varre otsas olev ühe sirge ja ühe kõvera haruga teraskonks'
← alamsaksa bō(t)shake 'pootshaak'
← saksa Bootshaken 'pootshaak'
← rootsi båtshake 'pootshaak'
Laenuallikas on liitsõna, nt alamsaksa bōt 'paat' + hake 'haak, konks'. Laenatud on ka esiosise vanarootsi vaste, paat, ja järelosise alamsaksa või saksa vaste, haak. Laenatud on teinegi liitsõna sama esiosisega, pootsman.

riugas : riuka : riugast 'kaval võte, vigur; salasepitsus'
○ kriuhk, kriuk, kriuge, ruigas
◊ kriugas
← vene krjuk 'konks, haak'
Murretes esinevad selle sõna variandid ka otseselt venepärases tähenduses 'konks, kartulikonks, sõnnikukonks'. Sõna kirjakeelsele tähendusele vastav ülekantud tähendus on vene keeles vaid tuletisel krjučók 'konks, haak; kisk, kida; riugas, vigur, nõks; nõksumees, seaduseväänaja', mille mitmuse vorm on samuti laenatud, krutski.

roop1 : roobi : roopi 'pika varrega konks v põikpuu millegi tõmbamiseks v lükkamiseks' roopima

sagar1 : sagara : sagarat 'kõver (puu)liist värava- v uksehingeks; selle konks'
← balti
leedu stagaras 'kuivanud taimevars v (puu)oks'
läti stagaris 'ogalik'
● vadja sakara '(ukse-, akna)hing, sagar; (ukse)haak [?]; lõualiiges'
soome sakara 'ots, tipp, teravik'
? isuri sakkaara 'nurk, kus hoitakse ikoone; nurk, kus palkide otsad seinast välja ulatuvad'
Aunuse karjala sagar 'uksehing; kaare ots'
lüüdi sagar 'ots, tipp'
vepsa čagaŕ 'väike sõrm'
Vt ka sagar2.

und : unna : unda 'õngpüünis'
← vanavene *ǫda
vene udá 'õng, konks'
● liivi ūnda 'und'

vang2 : vangu : vangu 'sang, käepide; jõekäär'
← algindoiraani *u̮eŋkɔḥ 'painduma; kõver'
praakriti vaṅka- 'jõekäär'
● Salatsi liivi vaŋga 'jõeluht'
soome mrd vanko 'pika puuvarre otsa kinnitatud konks', vanki 'härgade konksukujuline ais; adra tüvipuu; vankrirattaid ühendav puu'
udmurdi vug 'sang, käepide; rattapöid'
komi vug 'käepide, sang'
Teisalt on arvatud, et läänemeresoome keeltes on tegemist hilisema balti laenuga tüvest, mille vaste on preisi wangus 'võssakasvanud tammemets', või germaani laenuga, ← alggermaani *wangaz , mille vaste on vanaislandi vangr 'väli, niit'. Eesti keelest võib olla laenatud läti vanga 'sang, käepide; silmus'.

varn : varna : varna 'seina löödud pulk, konks v konksudega varustatud mööbliese rõivaste riputamiseks, nagi'
● vadja varna 'varn, puunael; pikk kepp, külgtugi; varn, konks'
soome vaarna 'tüübel; tapp; varn'
isuri vaarna(s) 'adra vannas'
Aunuse karjala vuarnu 'varn, puunael'
lüüdi vuarn 'varn, puunael'
vepsa varn 'varn'
Läänemeresoome tüvi.