[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

jõuk : jõugu : jõuku 'salk, rühm, trobikond'
● vadja jõukku 'salk, hulk, rühm; suguvõsa, suguselts'
soome joukko 'jõuk, kamp; rühm; hulk'
isuri joukko 'jõuk, kamp; hulk'
Aunuse karjala joukko 'jõuk, kamp'
lüüdi ďouk 'jõuk, kamp'
vepsa jouk 'jõuk, kamp; hulk; parv, kari'
udmurdi ľuk 'hunnik, kuhi, virn'
komi juk 'pakk, komps; hunnik, virn'
ungari gyakori 'sage'
Soome-ugri tüvi. Algne tähendus on olnud 'hunnik, kuhi'.

kamps : kampsu : kampsu 'komps, pamp'
● liivi kams 'voor [?]'
soome kampsut (mitm) 'asjad, riistad, kola; riidekraam'
isuri kampsu 'asi, ese'
Aunuse karjala kamsut (mitm) 'asjad, koli'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Aunuse karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. Lähedane tüvi on nt sõnades kimps ja komps1.

kimp : kimbu : kimpu 'kokku seotud väiksem hulk ühetaolisi esemeid; komps, pamp; väike koorem'; mrd 'kamp, salk, parv; kimbatus'
○ kirderanniku kimpu
◊ kimbutama
● liivi kimp 'kimbatus, ebameeldivus; kimp, punt'
soome kimppu 'kimp, punt'; mrd '(vilja)vihk'
isuri kimppu 'kimp, punt; (mitm) sääremarjad'
Aunuse karjala kimpu 'kaklus, möll, riid; pidu'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kimp, kimmp 'kimp, punt; küür, kühm', kimmp 'täbar olukord, hädaoht' ja osaliselt võib-olla läti mrd ķimpa 'äpardus, ebaõnn; kamakas; heinakoorem; vitsakimp'. Vt ka kimps.

kimps : kimpsu : kimpsu 'komps, pamp'
● soome kimpsu (hrl mitm) 'asjad; tööriistad'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, lähedane tüvi on nt sõnades kamps ja komps1. Võib ka tõlgendada kui tüve kimp varianti, mis on moodustatud häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul.

kompama : kombata : kompan 'katsuma, kobama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, võib olla sama, mis sõnades kõmpima ja/või komberdama. Lähedane tüvi on nt sõnades kobama ja komps2.

komps1 : kompsu : kompsu 'pamp'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedased tüved on nt kamps ja kimps.

komps2 : kompsu : kompsu 'kerge tümps'
◊ kõmpsima
● soome mrd kompsahtaa 'potsatada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas kompama.

kõmpsima : kõmpsida : kõmpsin 'kõmpima, kõndima, astuma' komps2

mügar : mügara : mügarat 'kühmuke v ümarjas moodustis'
● liivi migām, mügām 'sõnniku-, porihunnik'
soome mykky, mykkyrä 'komps, pamp; pundar', mykyrä 'linakimp; kühm, pamp; väike ümar inimene'
Aunuse karjala mügüri 'ümar; eenduv, väljaulatuva osaga', mükküri 'lühike vilgas inimene'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt müks.

mütt : müta : mütta 'pika varrega nui kalade võrku hirmutamiseks; suhteliselt vaikne tume müra, tümin'
◊ mütakas
● vadja müttü 'komps; tuust'
soome mytty 'komps; hunnik', mrd mytätä 'pakkida, toppida, suruda'
isuri müttü 'hunnik'
Aunuse karjala mütätä 'raskelt, taarudes käia'
karjala müttü 'komps; väike hunnik'
Läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades müts2, matakas.

pakk1 : paki : pakki 'paberisse, kilesse, riidesse vm pakitud kaup, ese(med) (koos pakendiga)'
← alamsaksa pack(e) 'pakk, komps'
Samatüveline tegusõna pakkima võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa packen 'pakkima'.

pall : palli : palli 'ümmargune põrkav ese; selletaoline moodustis'
← alamsaksa bal 'pall; päkk, ümarus jalal ja käel; (kauba)pall, komps'
← saksa Ball 'pall; kera'

pamp : pambu : pampu 'mingisse kattesse seotud ebamäärase kujuga pakk hrl pehmeid esemeid, komps'
● ? liivi pāmpa 'pats, palmik'
soome pamppu 'midagi ümarat (lühike täidlane inimene, kartuli vili vms); hundinuia tõlvik; äss, tuus, boss'
isuri pamppu 'lume- v savipall'
karjala pamppu 'väike ümar laps'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Soome vastet on võinud mõjutada rootsi pamp 'paks inimene; boss'. Vt ka mampel, pampel.

paun : pauna : pauna 'spetsiaalne kott v tasku millegi kaasavõtmiseks v kaasaskandmiseks, märss, seljakott, ranits'
← balti
läti pauna 'väike müts; ranits, komps'
● liivi pōna 'ranits, komps; pesa'
soome van srmt pauna 'kott, paun'
Soome vaste on tõenäoliselt eesti keelest laenatud.

pusa2 : pusa : pusa 'väiksem kott, komps'
◊ pusar
← eestirootsi pusa 'kott'

päss1 : pässi : pässi 'sasi, mütsak'; mrd 'pöial'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt soome van srmt päsäkkä 'kimp; komps'. Vt ka päsmas.