[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kold : kolla : kolda 'roomavate vartega igihaljas eostaim (Lycopodium)'
◊ kollane, koltuma
← balti
leedu gelta 'kollane värv, kollasus'
läti dzelta, dzelte 'kold'
● liivi keldarikki 'varsakabi'
vadja kõlta 'kold; rebu, munakollane', kõltainõ 'kollane'
soome kelta 'kollane värv', keltainen 'kollane'
isuri keltain 'kollane'
Aunuse karjala kelda, keldaine 'kollane; kahvatu'
lüüdi kelda 'kold'; keldaińe 'kollane'
vepsa keld, küud 'kold'

kollane : kollase : kollast 'võilille õite, sidruni, õlgede värvi' kold

kusilane : kusilase : kusilast mrd 'sipelgas'
● soome kusiainen 'kusirautsik'
isuri kusilaine 'suur sipelgas'
Aunuse karjala kudžoi 'sipelgas'
lüüdi kuďž́uoi 'sipelgas'
vepsa kuźi- liitsõnas kuźimurahaińe 'kollane sipelgas'
udmurdi kuźi̮li 'sipelgas'
komi koʒ́uv- sõnas koʒ́uvkot 'sipelgas'
? läänemansi khuńś- liitsõnas khuńś-khåśśej 'sipelgas'
ungari hangya 'sipelgas'
Tõenäoliselt sama tüvi mis kusi. Vastetes on eri tuletusliiteid.

murelane : murelase : murelast 'väike must, pruun v kollane sipelgas (Lasius)'
← alggermaani *mūrⁱjōn-
vanarootsi myra 'sipelgas'
● soome muurahainen 'sipelgas'
isuri muurahain 'sipelgas, kuklane'
karjala muurahaine 'sipelgas'
lüüdi muurahaińe 'sipelgas'
vepsa murahaińe 'sipelgas'

viir-2 liitsõnas viirpuu 'valgete õitega astlaline lehtpõõsas v -puu (Crataegus)'
● ? liivi vī’ri 'kollane'
? vadja viherä 'roheline'
? soome vihreä 'roheline'
? isuri vihheerä 'haljas; roheline'
? vepsa viher 'haljas; toores; värske'
Murretes esineb tüvevariant viher-, Saaremaal tähendab viherpuu 'türnpuu (Rhamnus cathartica)'. viirpuu on toodud kirjakeelde vanemast murdekeelest. Läänemeresoome vastetele pakub tuge tõik, et türnpuud kasutati riide värvimisel rohekate toonide saamiseks.

võik : võigu : võiku 'kollane; kollane hobune' või2

väävel : väävli : väävlit 'kollane mineraal ja seda moodustav keemiline element (S)'
○ veevel
← alamsaksa swevel 'väävel'