[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kolju : kolju : koljut 'saani v sadula etteulatuv osa; pealuu'
◊ kolu1
● liivi kōļ 'rõngas, võru'
vadja koľľo 'sadulakolju'
soome mrd kolju 'sadulakolju, sadulakaar'
Aunuse karjala koľľu 'peasuurune ümmargune asi'; kuľľukku 'kolju'
karjala kalju 'kolju'
lüüdi koľľu 'koodi kolk'
Läänemeresoome tüvi. Sõna on tähenduses 'pealuu' kasutusel keeleuuenduse ajast alates. Vt ka kolp.

kolp : kolba : kolpa 'pealuu'
Keeleuuenduse ajal loodud tehistüvi. Impulss-sõnadeks on võinud olla vene golová 'pea', samuti kolu, kolju , ja skalp.

kolu1 : kolu : kolu kõnek 'pea' kolju

kopp : kopa : koppa 'pika varrega nõu v sellesarnane masina osa'
● soome koppa 'korv; (pea)kolu'
koltasaami kuopp 'kolju'
? mansi (puŋk-)χopi 'kolju, pealuu'
Läänemeresoome-saami või koguni soome-ugri tüvi. Teisalt on arvatud, et sõna on alamsaksa laen, ← alamsaksa kop 'karikas'.