[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

klobima : klobida : klobin 'peksma, kolkima'; mrd 'kiiresti, lohakalt midagi tegema'
◊ klobisema, klõbisema
● liivi klobārtõ 'raputada, kloppida', klobīntõ 'lõgistada, plagistada'
vadja klopisa 'lõgiseda; koppida, kopsida'
soome mrd klopista 'koliseda, kõliseda, kliriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla lobama tüve variant. Lähedane tüvi on nt sõnades klibin, klopp ja lopsima. Sõna tähendust võib olla mõjutanud kloppima.

kolama : kolada : kolan 'ümber hulkuma, luusima; kusagil tuhnides otsima'
◊ kola, koli, kolima, kolisema, kolu3
● vadja kolisa 'koputada, kolistada'
soome kolata 'kolada, kusagil tuhnides otsida, kolistada'
isuri kolada 'koliseda'
Aunuse karjala kolaittua 'kolistada, koputada'
lüüdi koli̮šta 'koliseda'
vepsa kole͔ita 'koputada, kolistada; koliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Võib ka olla sama tüvi mis sõnas kolkima. Lähedane tüvi on nt sõnades kalu, kilama1 ja solisema. Kaugemate sugulaskeelte häälikuliselt ja tähenduselt lähedased tüved, saami skoallat 'kolistada' ja ersa kolams 'lõhkuma', mokša kolams 'lõhkuma', on arvatavasti rööpselt tekkinud. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Kola 'koli, kola' ja koljen 'kolima'. Vt ka kõlisema.

kolisema : koliseda : kolisen 'keskmise kõrgusega müra tekitama' kolama
● vadja kolisa 'koputada; kolistada; koliseda'
soome kolista 'koliseda'
isuri kolada 'koliseda; koksata'
Aunuse karjala kolišta 'koliseda, kõliseda'
lüüdi kolišta 'koliseda'

kolkima : kolkida : kolgin 'tööriistaga taguma, lööma; peksma'
◊ kolge, kõlgas
● soome kolkata 'lüüa (uimaseks, maha); kolksuda'
Aunuse karjala kolkua 'koputada'
lüüdi kolkettada 'koliseda'
saami goalkit 'koliseda, kiliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi. Sama tüvi võib olla sõnas kolama. Lähedane tüvi on nt sõnas kolksuma.

kubisema : kubiseda : kubisen 'millestki, kellestki tihedalt, tungil täis olema v neid rohkesti sisaldama'; mrd 'tasa, sosinal rääkima'
● soome mrd kupista 'koliseda, kolinal liikuda'
vepsa kubaita 'liikuda; sagida, kubiseda; virvendada, vilkuda'
Läänemeresoome tüvi.

kõmama : kõmada : kõman 'sügavat, kumedalt kajavat heli andma'
◊ kõmm, kõmu
● soome mrd komata 'kumiseda, kõmiseda'
isuri komissa 'kumiseda, kõmiseda'
Aunuse karjala komata 'kõmiseda, kajada'
lüüdi gomahtazetta 'kõmiseda, koliseda'
vepsa komed 'kõlav, vali'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kumisema, jõma ja pomisema.

rüdi : rüdi : rüdi 'risla (Calidris)'
Tõenäoliselt sama häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille vasted on murdesõna rüdistama 'kolistama' ning soome rytistä 'raksuda, ragiseda; müriseda, koliseda; paukuda; mütsuda, müdistada; lärmata, käratseda' ja Aunuse karjala rüďiz- 'ragiseda, raksuda, koliseda; podiseda'.

rühmama : rühmata : rühman 'vahetpidamata, vaeva nähes töötama, rügama; rühkima'
● ? soome mrd ryhmää, ryhmätä, ryhmiä, ryhmytä 'koliseda, ragiseda, müriseda, lärmi teha, kolistada'
? isuri rühmädä 'mängida (laste kohta)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades rahmama, rehmama, rohmakas, rühkima.

rümama : rümada : rüman 'mürisema; mühama, mühisema; lärmakalt rüsima'
● soome rymistä 'koliseda, ragiseda, müdiseda; mütsatada, potsatada, prantsatada, mürtsatada'
Aunuse karjala rümiš- 'koliseda, müriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas tümisema.

rüsima : rüsida : rüsin 'trügima, tõuklema, tunglema; tõukama, lükkama; räsima, sasima'
● soome rysy 'käsikähmlus, kaklus'; mrd rysytä 'riielda, kisada; raksuda, paukuda, koliseda'
Aunuse karjala rüzü 'käsikähmlus, kaklus', rüzistä 'krigiseda, ragiseda, pragiseda; aeglaselt, vaevaliselt liikuda'
? saami rassat 'askeldada; tegutseda, talitada, toimida'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Esitatud saami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud, selle asemel võib saami vaste olla saami rahčat 'rügada, rassida'. Vt ka rüsi.

torisema : toriseda : torisen 'rahulolematult, pahaselt kõnelema, nurisema; ühtlaselt, madalahäälselt põrisema'
◊ tõrisema
● vadja toriss 'toriseda; (lärmakalt) lobiseda, lärmitseda'
soome mrd torista 'koriseda, nohiseda; soliseda'
karjala torissa 'iriseda, toriseda, nuriseda'
vepsa tore͔ita 'krigiseda, kriuksuda; koliseda; täristada, taguda (nt rähni kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades törisema, korisema, lora, norisema, porisema, sorama, torts. Tüvi on osaliselt segunenud vanema, uurali tüvega, mis on sõnas tore.

tuikama : tuigata : tuikan 'rütmiliselt v hooti (nõrka, tuima) valu tunda andma, selliselt tukslema; tuksuma; vilkuma, värelema'
● soome tuikkia 'välkuda, vilkuda, sirada; pista, torkida, suskida'
isuri tuikkoi 'tuluke'
karjala tuikkoa 'välkuda, vilkuda, sirada'
Läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud. Tüve vasted võivad olla ka lüüdi tuigada 'koliseda' ja vepsa tuikeita 'kõmmutada (püssist)'.