[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaadervärk : kaadervärgi : kaadervärki 'paljudest osadest koosnev ehitis v seadeldis'; mrd 'ehituse toestik, tellingud; kraam, koli, materjal'
○ kaade-, kade-, kater-, kuuder-, kodervärk
← baltisaksa Gadderwerk 'puust võre, võrestik'
Laenuallikas on liitsõna, mille järelkomponent on varem eraldi laenatud, värk.

kalu : kalu : kalu 'koli, asjad, (vana) kraam'; mrd 'kalts'
● vadja kalu 'tööriist; pidulik rõivastus, ehe [?]'
soome kalu '(töö)riist, asi, vahend; peenis; (mitm) asjad, kraam'; van 'vara, omand'; mrd 'vili; viin'
isuri kalu liitsõnas karvakalu 'peenis'
? Aunuse karjala kalu 'laast, pilbas; pird, peerg; puupakk, -nott; peenis'
? lüüdi kalu 'alepõletamisest jäänud, poolenisti põlenud puutükk, kaigas; raag, hagu'
? vepsa kalu 'kepp, varb'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas kali2. Lähedane tüvi on nt sõnades kilama1 ja kolisema. Teisalt, juhul kui kalu < *kalvu, on tegemist läänemeresoome-saami tüvega, mille vaste on ka saami gálvu 'asi, ese'.

kamps : kampsu : kampsu 'komps, pamp'
● liivi kams 'voor [?]'
soome kampsut (mitm) 'asjad, riistad, kola; riidekraam'
isuri kampsu 'asi, ese'
Aunuse karjala kamsut (mitm) 'asjad, koli'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Aunuse karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. Lähedane tüvi on nt sõnades kimps ja komps1.

kodin : kodina : kodinat (hrl mitm) kõnek 'närune, vana riidehilp, kalts, räbal; kraam, koli'
Võib olla sama tüvi mis sõnas kodima.

kolama : kolada : kolan 'ümber hulkuma, luusima; kusagil tuhnides otsima'
◊ kola, koli, kolima, kolisema, kolu3
● vadja kolisa 'koputada, kolistada'
soome kolata 'kolada, kusagil tuhnides otsida, kolistada'
isuri kolada 'koliseda'
Aunuse karjala kolaittua 'kolistada, koputada'
lüüdi koli̮šta 'koliseda'
vepsa kole͔ita 'koputada, kolistada; koliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Võib ka olla sama tüvi mis sõnas kolkima. Lähedane tüvi on nt sõnades kalu, kilama1 ja solisema. Kaugemate sugulaskeelte häälikuliselt ja tähenduselt lähedased tüved, saami skoallat 'kolistada' ja ersa kolams 'lõhkuma', mokša kolams 'lõhkuma', on arvatavasti rööpselt tekkinud. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Kola 'koli, kola' ja koljen 'kolima'. Vt ka kõlisema.

koli : koli : koli 'vana, enamasti tarvitamiskõlbmatu kraam' kolama

kolu3 : kolu : kolu 'koli' kolama

praht1 : prahi : prahti 'prügi, rämps, risu, tarbetu koli'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. On oletatud, et selle vaste võib olla soome rahtu 'raas, iva, kübe'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi praht, prahka 'prügi, jäätmed'.

rida : rea : rida 'hulk kõrvuti v üksteise järel asetsevaid inimesi, esemeid vm; mitu, palju, hulk'
● ? liivi ridā 'puu-, haohunnik; koli'
soome mrd rita 'rida, rodu', hiirenrita 'hiire jäljed'
saami raŧŧi 'tee (lumes), põdrasaani jälg'
Läänemeresoome-saami tüvi. Soome vaste võib olla osaliselt eesti keelest laenatud.

risu : risu : risu 'metsaalused pudemed (lehed, okkad, oksad), praht, prügi, rämps; tarbetu koli, miski katkine v tarvitamiskõlbmatu; roju, reo'
◊ risuma
● soome risu 'raag, (kuivanud) oks'
Aunuse karjala rizu 'kuivanud oksaraag; vana, lagunenud ehitis; kõbi, tudi; niru, kribal'
lüüdi rižu 'kuivanud oksaraag; (mitm) metsaalused pudemed'
? vepsa ŕizu 'kalts, räbal, näru; mähe; (mitm) (heina-, õlgede jms) riismed'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et tüvi on rootsi laen, ← rootsi ris 'oksad; hagu; vits', kuid see ei ole häälikulistel põhjustel usutav. Eesti keelest on laenatud liivi rizū 'koli' ning eestirootsi riso 'praht, koli'.

rusu : rusu : rusu 'midagi purunenut v purustatut, millegi tükk v jäänus; vare'
? ← alggermaani *rus-
norra rus 'õhuke kest'
taani mrd ros 'jäätmed; rämps; praak'
? ← alggermaani *trus-
vanaislandi trys 'jäätmed, pühkmed', tros 'poolkõdunenud peenike oks'
rootsi mrd tross 'jäätmed, rämps, koli'
● liivi ru’zzõ 'lömastada'
soome mrd rusu 'põhk, aganad, viljapeksujäätmed; praht, jäätmed, raasud; (mitm) prügikala(d)'
isuri russuun, rusukse 'katki, puruks'
Aunuse karjala ruzu 'agan, jäte, rämps', rudžu 'raas, risu, niru (halvustavalt inimese, looma, eseme kohta)'
? lüüdi ruťš́ 'paha, kõhn, räpane, väike'
vepsa ruzu 'kalts, räbal, näru; mähe; (mitm) (heina, õlgede jms) riismed'

rämps : rämpsu : rämpsu 'praht, prügi, tarbetu koli; miski madalakvaliteediline, väärtusetu, tühine; kehv, vilets'
● ? soome mrd rämpsä, rempsa 'vilets ese'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas räme, samuti on lähedane soome rämppä 'vilets ese, räbal, risu, rämps'; mrd 'haiglane, vigane'.

surimuri : surimuri : surimuri 'segane asi, segadus; ebaseaduslik tehing'
← vene kõnek šúry-múry (mitm) 'flirt, kurameerimine; armuseiklused', šurymúry (mitm) 'salajased kõnelused ja kavatsused'
Tähendust on võinud mõjutada alamsaksa schurr-murr, schorr-morr 'vana koli, läbisegi pillutud asjad, väljapraagitud riistad'.