[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

korjama : korjata : korjan 'midagi ära v üles võtma; osakaupa koguma'
◊ koristama
● liivi kuoŗŗõ 'korjata'
vadja kõrjata 'peita, varjata; matta; korjata', korjata 'korjata; (kokku) osta; lauda katta'
soome korjata 'parandada; kokku korjata, koristada'
isuri korjada 'korjata'
Aunuse karjala korjata 'kokku koguda, kokku korjata'
vepsa koŕďata 'parandada'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka korjus.

sebima : sebida : sebin 'sibama, kiirustama; askeldama, saalima; (võrku, õngenööri, kangast) kokku lappama, kokku panema'
● liivi sie’bbõ 'kokku panna, kokku lapata'
soome mrd sepiä 'kokku kerida; võrku lahti harutada v kokku panna; selgitada'
isuri seppiiä 'võrgust kalu harutada'
Aunuse karjala sebie 'kerida; võrke kokku koguda; villa vatkuda'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et võib olla sama tüvi mis murdesõnas seba 'ree osa, jalasega paralleelne pikipuu ree kodarate otsas', mille vasted on liivi sebā- liitsõnas sebā-vitsā 'pikk vits', vadja sepi- liitsõnas sepivittsa 'sebavits, reejalase pead ja esimest kodarat ühendav vitsseos', soome mrd sepä 'ree ülespoole kaarduv esiosa v selle osa', sepalus 'püksiauk; lõhik', isuri sebä- liitsõnas sebävitsa 'sebavits', seppaalus 'särgi rinnalõhik; püksiauk', karjala sepä 'ree esiosa', sepalus 'särgi, seeliku lõhik; püksiauk', lüüdi šebä 'ree esiosa; kirju pael naiste särgi rinnaosal', vepsa sebä '(särgi) kaelus; (seeliku vm) ääris, kant; ree esiosa', saami čeabet 'kael; kaelus', ersa śive '(särgi) kaelus', mokša śivä '(särgi) kaelus', mari šüj 'kael', udmurdi śiľ 'kukal, turi', komi śi- liitsõnades śi-ke̮č 'kaelakee; kaelus', śi-li̮ 'kael', mansi sip 'kaelus; kael', handi säpǝl 'kael'. Tähenduse tõttu on see siiski ebakindel.

sättima : sättida : sätin 'vajalikku korda seadma, korrastama, korraldama, kohendama; kuhugi v mingisse asendisse panema; millekski v mingiks tegevuseks valmistuma, midagi tegema asuma'
◊ settima,säte
← alamsaksa setten 'istuma panema, asetama; valmistama; lisama; kindlaks määrama'
settima on tüve tähenduslikult eristunud variant. Eesti keelest on laenatud vadja sättiütä 'ennast korda seada, sättida, valmistuda' ja soome mrd sättiä 'asju kokku koguda'. Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, sats.