Eessõna (pdf) • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 7 artiklit
king : kinga : kinga 'jalalaba kattev kontsaga jalats, mis ei ulatu pahkluust kõrgemale'; mrd 'pastel; hobuseraud; adratald'
◊ kängitsema
← alggermaani *skenka 'koib, koot'
saksa Schinken 'sink'
rootsi skinka 'sink; seapraad; seakints, -reis'
● liivi kǟnga 'king'
vadja tšentšä 'jalats (üldiselt); kodutehtud pehme säärsaabas; pastel; viisk'
soome kenkä 'king'
isuri kengä 'king'
Aunuse karjala kengü 'saabas; king; hobuseraud'
lüüdi keng(ä) 'saabas'
vepsa kenǵ 'jalats'
Laenuallika ja läänemeresoome sõna tähenduserinevust on seletatud nii, et jalatseid valmistati loomajalgade nahast. kängitsema on tuletatud murdelisest tüvevariandist käng.
kints : kintsu : kintsu 'reis (inimesel); looma (taga)jala ülemine, jämedam osa'; mrd 'ais'
? ← balti
leedu kenklė 'põlveõnnal', kinka 'põlveõnnal; (looma) koot'
läti cinkslis 'sääremari; tagajala alumine osa', cinca 'sääremari; sea tagajala alumine osa'
● vadja kinttu 'kints'
soome kinttu 'jalg, koib; kints'
isuri kinttu 'kints'
Aunuse karjala kintu 'jalg'
Eesti keelest on laenatud läti mrd ķincas 'puusad'. Vt ka kinner.
kodar : kodara : kodarat 'rummu ja pöida ühendav pulgataoline ratta osa'
○ kirderanniku kedar, lõunaeesti kõtar
← balti
leedu ketera, ketaras 'looma selgroog turja juures; mäehari'
● liivi kõddõrz 'reekodar'
vadja kõtara '(ree)kodar'
soome ketara 'reekodar; koib'
? ersa kodorks 'vars; kõrs; juurviljapealsed', kodor 'väänduv vars; kukehari'
? mokša kodərks 'vars; väänel'
koib : koiva : koiba '(looma) jalg'
● liivi kūoiba 'hülgenahast king'
vadja koipa 'koib, jalg'
soome koipi 'koib, jalg'
isuri koibi 'koib, jalg'
karjala koipi 'koib, jalg'
lüüdi koib 'koivanahk'
Läänemeresoome tüvi.
kont1 : kondi : konti 'suurem luu'
● soome kontti 'koib, jalg, sääreluu'
? handi χɔnt 'sammasaida jalg'
? mansi χānta 'sammasaida jalg'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Handi ja mansi sõnu on peetud ka tüve kand vasteks. Vt ka kondama ja kõndima.
koot : koodi : kooti 'koib, sääreluu; rehepeksuriist'
← alamsaksa kote 'pahkluu, kederluu; kabi; täring'
põtk : põtku : põtku 'koib, jalg'
○ lõunaeesti põkk
◊ põkkama
● liivi pȯtkāstõ 'jalaga lüüa; lüüa (välgu kohta)'
vadja põtkõa, põtkua 'põtkida, jalaga lüüa'
soome potka 'looma tagajalg; koot'
isuri potka 'looma sääreluu v jalg'
Aunuse karjala potku 'jalahoop'
lüüdi potk 'hoop, löök', poťš́k '(hobuse, lehma, lamba, sea) jalg'
vepsa potk 'jalahoop'
saami boaski 'luupeks, pahkluu (eriti loomal)'
? ersa pukšo 'luuta v rasvata liha; reis; tuhar'
? mokša pukša 'liha; taime pehme osa, säsi, viljaliha'
? sölkupi pak͔tor 'sääremari'
Läänemeresoome-saami või uurali tüvi. Ersa, mokša ja sölkupi vasted võivad lähtuda tüve teisest variandist. Sõnas põkkama on tüve lõunaeesti variant, mis on kirjakeelde võetud terminina.
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |