[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

järg1 : järje : järge '(järje)kord; koht, piir, milleni tegevusega on jõutud; olukord, seisund'
◊ järel, järk
● vadja järkeä, järkeäzä 'kohe, otsekohe'
soome järki 'mõistus, aru'
isuri järestää, järkestä 'kohe, otsekohe'
Aunuse karjala järgieh 'kohe, otsekohe'; järilleh 'tagasi; uuesti, taas'
vepsa järg 'ainult, vaid'
Võib olla tüve jälg variant. järel on nõrgaastmeline alalütleva vorm, milles *k vaste on välja langenud. Vt ka järsk.

koht : koha : kohta 'ruumi, pinna v joone punkt v piirkond; maa-ala'
◊ kohe1, kohe2, kohendama, kohta, kohus1, kohus2, kotus
● liivi kū’oḑi 'õige; otsene, sirge', kū’odõ 'kohus (õigusorgan)'
vadja kõhta 'koht; kohe'
soome kohta 'koht; varsti, kohe', kohtuus 'mõõdukus, parajus; õiglus', kohentaa 'kohendada; korda teha, parandada'
isuri kohta 'koht', kohendaa 'parandada, remontida'
Aunuse karjala kohtu 'koht', kohendua 'korrastada; parandada, remontida'
lüüdi koht 'koht', koheta 'parandada, remontida'
vepsa koht 'koht', koheta 'parandada, remontida'
? saami mrd goakti 'peaaegu'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Teisalt on tüve peetud balti laenuks, ← balti *kokta, mille vasted on leedu kakta 'laup, otsaesine' ja läti kakts 'nurk'. Tuletist kohus hakati tähenduses 'õigusemõistmist teostav riigiorgan' kasutama alles 17. sajandil. Tähenduse eristudes muutus ka käänamistüüp. Murdetuletis kotus lähtub lõunaeestilisest tüvevariandist *kott-. Vt ka kohtama ja kohtlema.