[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaaberdama : kaaberdada : kaaberdan 'jõude ringi kolama; ringi tuigerdama'; mrd 'askeldama; rahmeldama; otsima, kohmitsema'
On arvatud, et tuletis kaapima tüvest.

kakerdama : kakerdada : kakerdan '(hane, kana kohta:) kaagutama; ebakindlalt käima'; mrd '(seljas) tallama, paaritama; kohmitsema, pusima'
● liivi kākouļ, kākuļ 'teatud veelind'
soome kaakkuri, mrd kakkuri, kaakkeri, kaako(nen), kakara, ka(a)kertaja 'punakurkkaur'; mrd 'järvekaur; koovitaja'
lüüdi kakaťťš́(u) 'järvekaur'
vepsa kakač 'kaur'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti murreteski esineb mitmesuguseid seda tüve sisaldavaid veelindude nimetusi, nt kakar, kakard, kakardaja, kakerdaja. Vt ka kagu.

kopitsema : kopitseda : kopitsen kõnek 'tasapisi toimetama, kohmitsema' koputama

uim1 : uima : uima 'joobumus,  joovastus; joove'
○ lõunaeesti hoim
← alggermaani *swīman- 'kõikuma'
vanaislandi hvima 'kohmitsema'
● vadja huima 'pöörane, äge; kiire, väle'; huimata 'pead pööritama panna'
soome huima 'pöörane, hulljulge, ohjeldamatu'
isuri huima 'kiire, vilgas; nutikas'
Aunuse karjala uimehtuo 'minestada, teadvust kaotada'
karjala huima 'pöörane, hull'; huimata 'hulluks ajada; peapööritust tekitada'
lüüdi huim 'pöörane, meeletu'