[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

juhm : juhmi : juhmi 'raske taibuga, nürimeelne, rumal'
◊ johmane
● soome mrd juhma 'laiskvorst', juhmakka 'aeglane ja laisk, kohmakas'
Läänemeresoome tüvi. Sõnas johmane on murrakuti esinev tüvevariant.

jõhker : jõhkra : jõhkrat 'toores, toorelt kuri, jäme, häbematu, hoolimatu'; mrd 'suur, mürakas'
● ? soome mrd juhkura 'aeglane ja kohmakas; kamakas'
Võib olla läänemeresoome tüvi.

kang1 : kangi : kangi 'tugev metallvarb v puulatt millegi üles- v lahtikangutamiseks; hoob; piklik kõva tomp mingit ainet'
◊ kange
● liivi kanktõ 'kange, jäik, paindumatu; tihedalt kinni või pingule tõmmatud'
vadja kankõa 'kange, jäik, paindumatu; tihe, paks (toidu kohta)'
soome kanki 'kang, tugev varb; teivas, varras; vinn; piklik kõva metallitomp'; kankea 'kange, jäik, paindumatu'; van kirjak 'karm, vali'
isuri kangi 'teivas, kang'; kankia 'kange, jäik, paindumatu; tugev (tuule kohta)'
Aunuse karjala kangi '(hrl puust) kang, teivas, latt; karuoda; seebikang'
lüüdi kang(i) 'kang (palkide veeretamiseks, tõstmiseks)'
vepsa kanģ 'kang (palkide veeretamiseks, tõstmiseks)'; kanged 'kange, jäik, paindumatu; kohmakas'
? ersa kaŋkstomoms 'jäigastuma, kangestuma, tarduma'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka kõngema.

karu : karu : karu 'suur kohmakas pruuni kuni musta pika karvaga kiskjaline imetaja (Ursus arctos)'
○ lõunaeesti kahr, karh
● vadja karu 'karu; rabamispink (viljapeksul)'
soome karhu 'karu'
isuri karhu 'karu'
Aunuse karjala kar(a)hu 'karu'
Tõenäoliselt tuletis sõna kare3 tüvest, algselt eufemistlik nimetus. On ka oletatud, et võib olla indoiraani laen, ← algiraani *h₂ŕ̥ḱšɔm.

klutt : kluti : klutti 'poisipõngerjas'
? ← rootsi kludd 'lohakalt tehtu, soperdis; nutsakas; soperdaja, vusserdaja', mrd kḷωddo, kḷoddo 'kamakas, tomp; (väike) laps, põngerjas, jõmpsikas; kohmakas tüdruk v naine'
Murdesõna klutt '(karva-, villa)tutt; klimp' on laenatud eestirootsi murretest, ← eestirootsi klωt 'villatükk'. Tähendust 'poisijõmpsikas' eestirootsi murretest registreeritud ei ole.

kohmakas : kohmaka : kohmakat 'osavuseta, puine, nurgeliste liigutustega, oma keha halvasti valitsev; rohmakas, raskepärane; oskusetu, pisut saamatu' kohmima

kohmima : kohmida : kohmin 'aeglaselt pusides toimetama'
◊ kohmakas
● soome mrd kohmia, van srmt kohmuta 'kobada, kohmida'
Läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas kohmas. Tähendust on võinud mõjutada häälikuliselt lähedased tüved, nt köhmima.

kängus 'kasvus, arengus normaalsest tasemest taga, kiratsev, kidur'
● soome känkky 'kõver; kohmakas, lombakas'
karjala känkelö 'kaardus, kõverdunud'
Võib olla sama tüvi mis känk.

känk : kängu : känku 'kämp, kamakas'
● soome mrd känkky 'kõverik, jändrik; kohmakas; pahur'
isuri känkkü 'kämp, kamakas'
Aunuse karjala känkür 'jändrik, näss'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedased tüved on nt kink1 ja tänk1. Vt ka kängus.

kännas : kända : kännast 'enam-vähem ühele ja samale kõrgusele ulatuvate õitega kobarataoline õisik, kobar'; mrd '(juure)pundar; puhmas'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt känts ja soome käntty 'saiapäts'; mrd 'kõver; kange, kohmakas', karjala känttü 'kivipuravik'. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis sõnas känd.

lohmakas : lohmaka : lohmakat '(vormitult) suur ja kohmakas; rohmakas, tahumatu' lohmima

lontrus : lontruse : lontrust 'loru inimene v loom'
● liivi lontõr 'hooletu, lohakas inimene'
Võib olla laenatud, ← saksa Lunterus, Luntrus 'päevavaras, logard' (peamiselt alamsaksa aladel). Muganemisel on võidud rahvaetümoloogiliselt seostada sõnaga lontima. Baltisaksa sõna Lontrus 'tölplane; kohmakas (ja saamatu) inimene' on peetud ka eesti laenuks. Teisalt on arvatud, et tuletis lontima tüvest.

lontsima : lontsida : lontsin 'lonkima, vantsima'
● vadja lontsakas 'kogukas, lahmakas, kohmakas'
soome mrd lonsua 'loksuda, kõikuda, õõtsuda', lonsia 'laiselda, ringi lonkida; vantsida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lentsima, lõntse, löntsima, lontima.

möku : möku : mökut 'inimene, kel puudub pealehakkamine; saamatu, kohmakas' mökitama

mühakas : mühaka : mühakat 'tahumatu, heade kommeteta v kohmakas ja saamatu' mühkama

ramb : ramma : ramba 'rammetu, nõrk, jõuetu; tiine, rase'
○ kirderanniku ramba
← balti *ramba-
leedu rambus 'nüri, loid, laisk, liikumatu, kohmakas', rambėti 'laisaks muutuma, ennast vähe liigutama'
● vadja rampa 'lonkur, lombakas; katkine, lõhkine, rebenenud'
soome rampa 'vigane, invaliid; lonkur, lombakas'
isuri ramba 'lonkur, lombakas'
Aunuse karjala rambu 'lonkur, lombakas'
lüüdi ramb(e͔) 'lonkur, lombakas'
vepsa ramb 'lonkur, lombakas'
saami rábbi 'korjus, raibe'
On peetud ka skandinaavia laenuks, ← algskandinaavia *krampa- 'kõverdunud', mille vaste on rootsi krämpa 'häda, tõbi'. Saami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud.

rohmakas : rohmaka : rohmakat 'algeline v vähese viimistlusega, kohmakas, raskepärane; jämedakoeline, tahumatu'
◊ rohmama
● soome rohmu 'ahnitseja'; mrd 'vähese viimistlusega, raskepärane, suur'; mrd rohmakka 'vähese viimistlusega, raskepärane, suur; reibas, tragi'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades rahmama, rehmama, rühmama, lohmima.

totter : totra : totrat '(inimese kohta:) vaimselt nürimeelne, napakas, tobu; (asjaolude, olukorra jms kohta:) tobe, rumal, naeruväärne'
← alamsaksa dotters 'saamatu, kohmakas, jõuetu inimene'
On ka arvatud, et sama tüvi mis sõnas totakas.

tsura : tsura : tsura mrd 'poiss'
○ tsora, sura
? ← läti čura 'saamatu, kohmakas inimene; kõhetu, kuivetu naine; nutune inimene'; čuris 'sulane, teener'
On ka oletatud, et tüve vasted on ersa ćora 'poiss; noormees; mees; poeg' ja mokša ćora 'poiss; poeg', sel juhul võib olla läänemeresoome-mordva tüvi.

tuim : tuima : tuima 'puudutuse vm füüsilise ärrituse vastu tundetu; meeltele nõrgalt mõjuv, mitte tugevat aistingut tekitav; (meelte, vaimse suutlikkuse kohta:) tönts, vilets, raske taibuga; loomult tundetu, vähese innukusega, osavõtmatu, vaimselt loid, huvi(de)ta; väheelamuslik, igav, väljendusvaene, ilmetu; jäik, kõva, ebamugav vms'
● liivi tūima 'tuim, tundetu; aeglane; nüri'
vadja tuima 'mage, maitsetu; kooritud (piim); tuim, tundetu, väsinud; kõva, tugev'
soome tuima 'karm, range; tugev, äge; äkiline, järsk; morn, pahur, vihane; kange, kibe, mõru, liiga soolane; mage, maitsetu, lääge'
isuri tuima 'soolata, mage'
Aunuse karjala tuimu 'soolata, mage, maitsetu'
? lüüdi tuimehtuda 'lukku minna (kõrvade kohta)'
? rootsisaami tåime 'nukker, ükskõikne'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd tuims 'uimane; väsinud; kohmakas, saamatu'.

tölp : tölbi : tölpi 'tömp, lühikeseks lõigatud, nudi; juhm, rumal, tuim, ilmetu'; mrd 'poolkasukas'
● liivi toļp 'nüri, tömp'
soome mrd tölppä 'nüri, tömp; lühike, jässakas, tönts; loll, juhm'
Aunuse karjala tölppü 'punn, prunt, tropp'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Osaliselt võib olla mõjutanud saksa Tölpel 'tölplane; kohmakas inimene, käpard, juhmakas'. Soome vastet võib olla mõjutanud rootsi tölp 'mühakas, mats, molkus'.

tömp : tömbi : tömpi 'ümara v lameda otsaga, nüri; jäme ja kohmakas; juhm, rumal, tuim, ilmetu'
○ tümp
? ← alamsaksa stump 'nüri, tömp; nürimeelne, rumal, kogenematu'
Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi, mille vaste võib olla soome mrd tömperö, tömpperö 'põrunud, nupust nikastanud inimene', lähedane tüvi on nt tomp.

tönts : töntsi : töntsi 'tömp, jäme ja lühike; kohmakas, ebakindel, jõuetu; terasuseta, erksuseta, tundetu, tuim'
On arvatud, et vanemast murdekeelest registreeritud sõna tülts 'nüri, tömp' variant. Sel juhul on vasted liivi tȭl(d)za 'nüri, tömp; mõrkjas, kibekas', soome tylsä, mrd tynsä 'nüri; tuim, ükskõikne, loid; igav, tüütu, totter', isuri tültsä 'nüri; halvasti liikuv (nt hobuse kohta)', Aunuse karjala tüľčü 'nüri; loll, juhm, saamatu', lüüdi tültše͔ 'nüri' ja vepsa ťüuc, ťüľc 'nüri; loll, juhm', tegemist võib olla tuletisega samast läänemeresoome tüvest mis sõnas tülp. Teisalt on oletatud, et vaste võib olla soome mrd tönsä, tönsö 'hurtsik, onn, hütt', tönsäkkä 'tugev, paks naine; tüdrukutirts', sel juhul häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.