[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

härm1 : härma : härma 'kohev jääkristallide kiht puuokstel jms'; mrd 'ämblik'
← balti
leedu šarma 'härmatis, härm'
läti sarma 'härmatis, härm'
● liivi ǟrma 'härmatis, härm'
vadja ärmä 'härmatis, härm; udu, hägu'
soome härmä 'härmatis, härm'
isuri härme, härmi 'härmatis, härm'
Aunuse karjala härmü 'härmatis, härm'
lüüdi härm 'härmatis, härm'

kahar : kahara : kaharat 'rohkete harudega; kohev, laialihoidev; lokkis, säbrus'
● soome mrd kahara 'lokkis, kähar; kohev'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kihar ja kähar. Vt ka kahu2.

kahu2 : kahu : kahu 'kohevil juuksed'; mrd 'kohev, säbrus'
Tõenäoliselt sama tüvi mis sõnas kahar.

kehklema : kehelda : kehklen 'mitte paigal püsima, rahutult liikvel olema'; mrd 'kiitlema, hooplema'
◊ kehitama
● soome kehkeä 'kobe, kohev; ergas, tarmukas'; mrd 'innukas, aldis'; kehitä, kehjetä, kehkeytyä 'lahti hargneda, lahti tulla; moodustuda, kujuneda, kasvada'
Aunuse karjala kehittiä 'kehutada; soovitada; pakkuda (sööki-jooki)'
vepsa kehkitada 'peale v ümber kerida'
On arvatud, et tuletis tüvest keha.

kerge : kerge : kerget 'vähe kaaluv; hõlpus, lihtne; meelelahutuslik; mitte täit mõõtu väljaandev; mitte eriti tugev, vähese mõjuga; kärmas, nobe; õhukesest materjalist; konstruktsioonilt mitte väga tugev; (pinnase kohta:) liivakas; (värvuse kohta:) õrn'
● liivi kierdõ 'kärmas, nobe; virk'
vadja kerkiä 'vähe kaaluv; hõlpus, lihtne; kärmas, nobe; kergemeelne; õhukesest materjalist'
soome kerkeä 'kärmas, nobe'; mrd 'kohev, kobe'
isuri kerkiä 'vähe kaaluv; hõlpus, lihtne; kohev; kärmas, nobe; kiire (ajaperioodi kohta)'
Aunuse karjala kergie sõnaühendis kergien kezäžen 'kogu suve'
lüüdi kerged 'kiire (ajaperioodi kohta)'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka kerkima.

kobe : kobeda : kobedat 'kohev; tubli, kopsakas'
● soome kopea 'uhke, kõrk'
isuri kobistua 'toibuda, terveneda'
karjala kopie 'uhke, kõrk'; kopeutuo 'hakata; tekkida'; kopakka 'toimekas; tugev; kobe, kohev'
Läänemeresoome tüvi. Karjala vasted võivad olla osaliselt soome keelest laenatud.

kohev : koheva : kohevat 'suurte õhuvahedega, urbne, kobe' kohuma

kohr : kohru : kohru 'üleskerkinud alt õõnes moodustis'
◊ kore, kores
● liivi koŗŗi 'soine; kohev, pehme'
soome van korho 'kohevaks tehtud kuiv hein'
Aunuse karjala korhota 'kerkida, tõusta'
lüüdi korhištada 'kergitada, (kõrvu) kikki ajada'
vepsa korhotōdāzhe 'tagajalgadele tõusta; pead tõsta'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka kõhr ja kõrkjas.

kohuma : kohuda : kohun 'tõusma, keedes v käärides kerkima'
◊ kohev
● vadja kohota 'tõusta, kerkida, tärgata; üles tõusta'
soome kohota 'tõusta', kerkida'; van 'kohuda, kobrutada'
isuri kohoda 'tõusta, kerkida'
Aunuse karjala kohota 'tõusta, kerkida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et sama tüvi, mis sõnades kohama või kohkuma või kõhe.

kohv : kohvi : kohvi 'kohviubadest valmistatud jook'
○ kuhv, kõhv, kohev
← alamsaksa koffe 'kohv'
Paljudesse keeltesse koos kohviubadega levinud sõna pärineb algselt araabia keelest, ← araabia qahwa 'kohv'. Araabia sõna lähtub kohvipuu päritolumaa, tänapäeva Etioopia alal asunud Kaffa kuningriigi nimest.

muhe : muheda : muhedat 'kobe, kohev, taimekasvule soodus'
● soome muhea 'kohev; urbne; mure', mrd muha 'peeneks muutunud aine (muld vms)'
karjala muhakka 'kohev', muherrus 'püree'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *mūχa-z, mille vasted on vanaislandi mór 'nõmm, kõnnumaa', vanarootsi mōr '(liiva)nõmm', rootsi mo 'liiv', või ← alggermaani *musa-, *musan-, mille vasted on vanaislandi mosi 'sammal, raba, soo', vanarootsi mos 'sammal, raba', mosi 'raba'. On ka arvatud, et võib olla balti laen, ← tüvi, mille vaste on nt leedu mušti 'lööma, peksma'.

peber : pebre : pepre (hrl mitm) 'pudenenud, puruks hõõrdunud (heina)lible'
● liivi pe’bbõrz, be’bbõrz 'kohev; mure, pude'
soome pöperö, peperö 'tihke mass; segu; toit, söök'
Aunuse karjala pebru 'toidujäänused; heina-, põhupuru'
lüüdi pebr 'praht, puru, okkad'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Häälikuliselt ja tähenduslikult lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt läti bēberis, bēbars 'karvatort, pulst'.

puhev : puheva : puhevat 'kohev'
● soome mrd puhea 'lopsakas; kohev'
karjala puhakka 'uhke; ümmargune'
lüüdi puhauz 'turse, paistetus'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas puhuma.

puhm : puhma : puhma 'väike kohev põõsake; tihe kohev karvade kogum'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi.

rabisema : rabiseda : rabisen 'kõlatut katkelist heli andma v tekitama'
◊ krabisema, raba-3, rabe1
● liivi rabā 'kohev, kobe; murenenud'; kräbīkšõ 'krabiseda; krabistada'
vadja rap(p)a, rapõa 'habras'; krapisa 'krabiseda, krudiseda; krabistada'
soome rapista 'krabiseda, krõbiseda; variseda'; rapea 'habras; krõbe'; mrd rapa 'habras'
isuri rappiia 'habras; üleküpsenud', krabissa 'krabistada'
Aunuse karjala rabišta 'krabiseda; krabistada; variseda'; raba 'kivipuru', rapakko 'habras'; krabišta 'krabistada; kriipida'
vepsa rabed 'habras'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades rapsima, robisema, nabisema, sabisema. raba-3 on tuletusliideteta tüvi, mis kirjakeeles esineb vaid liitsõnas rabakivi, kuid murretes ja teistes läänemeresoome keeltes on tuntud ka iseseisva sõnana, rabe1 on tuletis sellest. Vt ka krabama, rabama, rabe2, rappuma.

tahe : taheda : tahedat 'kuivaks tõmbunud, kuiv; mitte vesine, parajalt soolane; kindel, toekas, meeldiv, mõnus'
◊ tahke
● liivi tō’ndõ 'kuivada, taheneda'
vadja tahõa 'mure, jahune; kobe, kohev', tahk 'mure, jahune'
soome mrd tahea 'jahune', tahkea 'mure, jahune, kohev; libisematu, sitke, kleepuv'
isuri tahhiia 'mure, jahune'
Aunuse karjala tahei 'mure, jahune'
Läänemeresoome tüvi. Sõnas tahke on ilmselt vana k-liide.

vatt2 : vati : vatti 'kraasitud kohev puuvilla- vm kiudainemass'
← saksa Watte 'vatt'