[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 8 artiklit

lamakas : lamaka : lamakat 'suur tükk, kamakas'
vadja lamakas 'lahmakas, kerekas; lamakas, lahmakas'
soome mrd lamu 'suur (põllu)ala, lagendik, tasandik; lohk, nõgu, soo'
isuri lamagas 'suur, turske, kogukas, suure kasvuga'
? karjala lamu 'madal tasane maa mägede keskel'
? vepsa lamu 'pohlakoht, nõmm [?]'
On arvatud, et võib olla balti laen, ← tüvi, mille vaste on leedu mrd lamakas, lamantas 'tükk'. Soome lamu 'lohk, nõgu, soo', karjala ja vepsa vasted võivad olla osaliselt laenatud ka vene murretest, ← vene mrd lom 'soo'; láma 'soine niit' (algselt sama indoeuroopa tüvi mis leedu keeles). Teisalt on peetud ka häälikuliselt ajendatud tüveks, lähedane tüvi on nt sõnades laam ja lahmakas, lahmama.

lontsima : lontsida : lontsin 'lonkima, vantsima'
vadja lontsakas 'kogukas, lahmakas, kohmakas'
soome mrd lonsua 'loksuda, kõikuda, õõtsuda', lonsia 'laiselda, ringi lonkida; vantsida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lentsima, lõntse, löntsima, lontima.

mürakas : müraka : mürakat '(maailmatu) suur, kogukas; suur, kogukas ese v olend' müra

mütakas : mütaka : mütakat 'kogukas, tüse, matsakas' mütt

suur : suure : suurt 'pikk ja lai, kõrge, kogukas; keskmist ületav, rohke'
alggermaani *stūra-
vanaülemsaksa stūr 'tugev, suur'
alamsaksa stūr 'suur, raske; kangekaelne, tüütu'
liivi sūŗ 'suur; väga'
vadja suuri 'suur, tugev, pikk; täiskasvanu; tähtis'
soome suuri 'suur; rohke; oluline'
isuri suur 'suur; sõre (jahu); kõva'
Aunuse karjala suuri 'suur, tugev'
lüüdi suuŕ(i) 'suur'
vepsa suŕ 'suur'
Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, tüür2.

säinas : säina : säinast 'võrdlemisi kogukas mage- ja riimveekala (Leuciscus idus)'
lõunaeesti säünäss
vadja säünäz, säünije, säüne, säünin 'säinas'
soome säynävä 'säinas'
isuri säünes 'säinas'
Aunuse karjala säünü 'säinas'
lüüdi šäuńäg 'säinas'
vepsa söunaz 'säinas'
saami seavnnját, seavnnjág 'säinas'
ersa seńej 'säinas'
mokša śeńi 'teatud kala (arvatavasti karpkala)'
udmurdi son liitsõnas son-č́ori̮g 'säinas'
komi si̮n 'säinas v muu kala'
ungari őn 'säinas v muu kala'
Soome-ugri tüvi.

tüse : tüseda : tüsedat 'laiusmõõtudelt suur, paks, priske, jäme; miski kogult suur, mahukas, kopsakas; kaalukas, mõjukas, tuumakas, sisukas'
vene djúžij 'kogukas, tüse, mürakas'
On ka arvatud, et läänemeresoome tüvi, mille vaste on soome mrd tysevä 'tugev, kindel; vastupidav; jäik'. Vt ka tüsilik ja tüss.

vapper : vapra : vaprat 'julge, vahva'
soome vauras 'jõukas, rikas'
karjala vauras 'suur, kogukas; jõukas'
Läänemeresoome tüvi. Soome ja karjala sõna täpne häälikuline vaste on Võru murde vabrass 'tragi, virk'. vapper on omastavavormist teiste sõnade analoogial moodustatud uus nimetavavorm. Eesti keelest võib olla laenatud soome mrd vappara 'jässakas, turske'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur