[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aina 'kogu aeg; üha, järjest'
? ← balti
leedu vienat 'ainult'
läti vien 'ainult'
preisi ainat 'alati, alatasa'
● vadja aina 'aina, üha, ikka; alati; ikkagi'
soome aina 'alati, ikka; üha'
isuri ain 'alati, ikka; üha'
Aunuse karjala ainos 'alati, ikka; üha'
lüüdi aino 'alati, ikka; üha'
On peetud ka võimalikuks germaani laenuks, ← alggermaani *aina-z, mille vasted on vanaislandi einn 'üks, ainus', vanarootsi en 'üks, ainus', gooti ains 'üks, ainus'.

aiva 'kogu aeg, üha; lausa, päris'
← alggermaani *aiwa-, *aiwi-
vanaislandi æ, ei, ey- 'ikka, alati'
vanarootsi ē, æ̅ 'ikka, alati'
gooti ni … aiw 'mitte kunagi'
● vadja aivaa 'aina, üha'
soome aivan 'täiesti; päris, lausa; just, täpselt'
isuri aivan 'täiesti; päris, lausa; just, täpselt'
Aunuse karjala aiven 'alati, kogu aeg; täiesti'
lüüdi aivan 'täiesti; päris, lausa; just, täpselt'
On arvatud, et võib olla vanem, indoiraani laen, ← tüvi, mille vaste on nt vanaindia ēva '(täpselt) nii; ainult'. Isuri vaste võib olla laenatud soome keelest.

ala : ala : ala 'mingi osa maast, piirkond; ainevaldkond, mõiste- v käsitluspiirkond, tegevus- v harrastussfäär'
◊ alasi, alasti, alati, all, alla, alles, alt
● liivi alā 'all, alla'
vadja ala, alla 'all; juures; enne'
soome ala 'pindala, territoorium; valdkond', ala- 'ala-, all'
isuri ala- 'ala-, all-'
Aunuse karjala ala 'ala'
lüüdi al 'all, alt'
vepsa alaz 'alla'
saami vuole, vuoli 'altkaudu', -vuolle, -vuolli '-alune'
ersa al 'all v madalal olev'
mokša al 'alumine osa, alus, millegi all olev koht'
mari ül- 'allpool olev'
udmurdi ul 'alaosa; alumine'
komi uv 'alune, all olev'
handi il 'allpool olev'
mansi jol- 'all'
ungari al 'alaosa; ase-, varu-'
neenetsi ŋil- 'all olev'
eenetsi iro 'all olev'
nganassaani ŋilea 'all olev'
sölkupi i̮l 'all olev'
kamassi il 'all olev'
Uurali tüvi. Samasuguseid või lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt uiguuri al 'esiosa, alaosa', mongoli aliusun 'alustaimestik', korea -al liitsõnas čib-al 'majaalune pind, koht' (čib 'maja'). Lähedane tüvi on ka jukagiiri keeles: aal 'all'. alla, all ja alt on vanad käändevormid. alati on vana tuletis, mille tähendusareng on olnud ilmselt 'kogu alal' > 'läbi ja lõhki, läbinisti' > 'pidevalt, lakkamatult'. Määrsõna alles on vana alaleütlevavorm, millele on lisatud omastusliide. Tartu ja Võru murdes on senini kasutusel vormid alale, alali tähenduses 'alles'. ala abstraktne tähendus võeti kasutusele keeleuuendusele ajal soome keele eeskujul. Eesti keelest võivad olla laenatud vadja alati 'alati' ja läti mrd allaž, allažīn 'alati'. Vt ka alev, alistama, kaenal.

alati 'iga kord, ikka; kogu aeg' ala
● liivi aldz, alz 'alati'
vadja alaltaa 'alati'
soome alati 'alati'
isuri alattuisee 'alati'
Aunuse karjala alalleh 'alati'

era- 'mitteühiskondlik, mitteriiklik; isiklik, mitteametialane; omaette olev v toimuv; mittesõjaväeline; tsiviil-'
◊ eraldi, eri, ära2, -äranis
← algiraani *er- 'lahtine, eemalseisev; lahku minema, lahti harutama'
vanaindia ṛta- 'eraldatud'
● liivi järā, jarā 'ära'
vadja erä- liitsõnas eräpooliin 'väline; erapooletu', eri 'eri, eraldi; erisugune'
soome erä 'partii, kogus; osa; summa; kord; kalal-, jahilkäik'
isuri eriksee 'eraldi'
Aunuse karjala erä 'üks, mingi; keegi', eri 'erinev; eriline'
lüüdi eriže 'eraldi; lahku, lahus'
vepsa eŕigata, eragata 'eralduda, lahti tulla; lahku minna'
saami earri 'piimakogus, mida põhjapõdralt v lehmalt (v kogu karjalt) korraga lüpstakse', earránit 'erineda'
Sõnas (ise)äranis on vana omastusliitega oleva käände vorm. Sõnades ära2 ja -äranis on tüvevariant, kus e > ä. Kirjakeelde on mitmeid tuletisi keeleuuenduse ajal soome keele eeskujul moodustatud, nt erinema, vrd soome eritä 'erineda, erinev olla, lahku minna', või soome keelest laenatud, nt erak ← soome erakko 'eremiit, erak', eriline ← soome erillinen 'eraldi olev; üksi seisev', eriti ← soome erittäin 'eriti, väga', eristama ← soome eristää 'isoleerida, eraldada'. Vt ka eru.

ikka 'kogu aeg, alati; endiselt' iga2

kari3 : karja : karja 'majandi üheliigilised põllumajandusloomad; koos peetavate põllumajandusloomade rühm; koos elavate metsloomade rühm; ebamäärane hulk, salk'
○ kirderanniku karja
← alggermaani *χarja-z
vanaislandi herr 'suur hulk, rahvahulk, rahvas'
saksa Heer 'sõjavägi; suur hulk'
rootsi här 'sõjavägi; salk, jõuk; parv'
← balti
preisi karja 'sõjavägi'
● liivi kōŗa '(põllumajandusloomade) kari'
vadja karja '(põllumajandusloomade) kari'
soome karja '(põllumajandusloomade) kari; inimmass'
isuri karja '(kogu küla lehma)kari'
Aunuse karjala karju '(põllumajandusloomade) kari; parv, suur hulk'
lüüdi karď '(põllumajandusloomade) kari'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi kare 'kari, kariloomad; salk, rahvahulk'. Vt ka karjala.

keha : keha : keha 'inimese v looma kogu organism; selle keskosa, kere; eseme põhiline osa; asi, moodustis tervikuna; riist lõnga kerimiseks ja kanga käärimiseks'; mrd 'suurem puunõu; (mitm) vankri redelid, küljelauad, nende ja põhja vaheline ruum'
● liivi kejā 'keha, kere; kõht; mahuti'
soome kehä 'sõõr, ring; ehitise palkkere, karkass; (akna-, ukse-)leng; võll, rull; kangakeha'
isuri kehä 'kangakeha; päikese tara'
Aunuse karjala kehä 'võru, rõngas, raam (nt sõelal); ümmargune alus'
lüüdi kehä 'kangakeha; tohukera'
? saami giessat 'käärida, mähkida; kerida; käänduda, loogelda (jõe kohta)'
ersa či 'päike; päev'
mokša ši 'päike; päev'
mari keč́e 'päike; päev; ilm'
? udmurdi ki̮č 'silmus'
? komi ki̮č 'ring; rõngas; ümberpiiramine'
idahandi kö̆tš 'rüsa või mõrra rõngas', sŏk-kö̆tš 'kepi rõngas'
mansi kis '(tünni vms) vits', suw-kis 'suusakepi rõngas'
? ungari van kégy 'ring, sõõr', mrd kegyelet 'vikerkaar'
Soome-ugri tüvi. Vt ka kehklema ja ketas.

kerge : kerge : kerget 'vähe kaaluv; hõlpus, lihtne; meelelahutuslik; mitte täit mõõtu väljaandev; mitte eriti tugev, vähese mõjuga; kärmas, nobe; õhukesest materjalist; konstruktsioonilt mitte väga tugev; (pinnase kohta:) liivakas; (värvuse kohta:) õrn'
● liivi kierdõ 'kärmas, nobe; virk'
vadja kerkiä 'vähe kaaluv; hõlpus, lihtne; kärmas, nobe; kergemeelne; õhukesest materjalist'
soome kerkeä 'kärmas, nobe'; mrd 'kohev, kobe'
isuri kerkiä 'vähe kaaluv; hõlpus, lihtne; kohev; kärmas, nobe; kiire (ajaperioodi kohta)'
Aunuse karjala kergie sõnaühendis kergien kezäžen 'kogu suve'
lüüdi kerged 'kiire (ajaperioodi kohta)'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka kerkima.

kittel : kitli : kitlit 'töö ajal muu riietuse peal kantav pikk kerge rõivas; kogu ulatuses nööbitav lihtne kleit'
← saksa Kittel 'kittel'

kogu : kogu : kogu 'üldine väliskuju; kogutud ja korrastatud esemete hulk; (käändumatu asesõnana) terve'
◊ koomal, koondama, koos1
● vadja koko 'hunnik; rühm; kogu, terve', kogoza 'koos'
soome koko 'suurus; kogu, kõik', koossa 'koos'
isuri kogo 'hunnik; kogu, terve', koo’os 'koos'
Aunuse karjala kogo 'kogu, terve'
lüüdi kogo 'hunnik'
vepsa kogo 'hunnik; parv'
? mari kuγu 'suur'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mari tüvi. Eesti keelest on laenatud liivi kogīņ 'täitsa, koguni' (← koguni).

koomal 'enam koos, ligemal üksteisele' kogu

koondama : koondada : koondan 'hajali-, laialiolekust, eri kohtadest ühte kohta tooma' kogu

koos1 'ühe rühmana; väga lähestikku' kogu

kõik : kõige : kõike 'igaüks; kogu kõne all olev'
? ← balti
leedu kiek 'kui palju'; kiekas 'kui suur', kiekvienas 'igaüks, kõik'
läti cik 'kui palju'
● vadja kõikki 'kõik; lausa, päris; aina'
soome kaikki 'kõik'
isuri kaig 'kõik'
Aunuse karjala kai 'kõik'
lüüdi kai 'kõik; nii et'
vepsa kaik 'kõik'

loodus : looduse : loodust 'aineline maailm, kogu universum; geograafiline keskkond, milles inimene ja ühiskond eksisteerib' looma

läbi 'mingi ava, ruumi vm ühest otsast, küljest sisse ja teisest välja; kogu teatava ajavahemiku kestel; mingi seisundi ajal; vahendusel, tõttu, kaudu; katki; otsa(s); mööda(s)'
◊ lävi
● liivi le’b, le’bbõ 'läbi', lä'b 'aken'
vadja läpi 'läbi; otsas, lõpuni; täiesti, üleni', lävi 'lävi, künnis'
soome läpi 'läbi; auk, mulk'
isuri läbi 'läbi'
Aunuse karjala ľäbi 'läbi, kaudu'
lüüdi läbi 'läbi'
vepsa ľäbi 'läbi, kaudu'
Läänemeresoome tüvi, mille vanem tähendus on 'ava'. Vana nimisõna vanad käändevormid on nüüd kasutusel määrsõnana.

piibel : piibli : piiblit 'ristiusu õpetuse aluseks olev pühade tekstide kogu, ristiusu pühakiri'
○ piivel
← alamsaksa bibel, biblie 'piibel'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit kreeka keelest, ← vanakreeka biblíon 'raamat'.

puha 'täiesti, tervenisti, üleni, kogu ulatuses; ainult, üksnes' puhas

päkk : päka : päkka 'varvaste tagant algav tallaaluse paksenenud eesosa; kogu tallaalune v jalg; pöidla juurest algav peopesa paksenenud osa'; mrd 'pöial; seen'
● liivi päkā 'söögiks kõlbmatu seen'
soome mrd päkkä 'päkk'
Läänemeresoome tüvi. Tõenäoliselt on sama tüve vasted ka liivi pä’g 'päkk', soome päkiä 'päkk', isuri pägiäin 'hobuse ja inimese jalatalla keskosa pehme koht', Aunuse karjala pägii 'pöid', lüüdi päged 'pöid'. Eesti keelest on laenatud läti peka 'labajalg, jalg, käpp', beka 'lambapuravik' ja eestirootsi päkk 'jalatald' ning võib-olla ka vadja pekkiäine 'hobuse kabja pehme tagaosa ühes kidaga' (← murdesõna pägim).

pätt : päti : päti 'hrl Saaremaa ja Muhu tihedalt läbinõelutud riidest v nöörist tallaga pastlataoline tööjalats v suss; allakäinud, kindla töö- ja elupaigata inimene, hulgus, paadialune, kaabakas, huligaan'
◊ päterdama
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Tähendus 'allakäinud inimene, hulgus jms' on ilmselt kujunenud liitsõnast pättjalg 'inimene, kel on jalas riidest viisud' > 'hulgus'. Aja jooksul on liitsõna järelosis ära jäetud ja kogu tähendust on hakanud kandma esiosis. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Pätt 'harimatu ja kommeteta inimene'.

sats : satsi : satsi 'hulk; kogus, partii'
← saksa Satz 'kogum, (kokkukuuluv) kogu, komplekt'
Varem on laenatud tüve alamsaksa vaste, sättima.

-soodu liitsõnades omasoodu 'sõltumatult v suunamatult', ühtesoodu 'kogu aeg, pidevalt, järjest, üha' soovima

tasa 'poole, summutatud häälega, hääletult; aegamisi, pikkamisi; kergelt, õrnalt; millegagi ühel(e) joonel(e), samal(e) kõrgusel(e); (vastastikku) võrdses seisukorras, pretensioonideta; (rahaliselt) tasutud v tasutuks, nullseisu(s)'
◊ tase, tasu
● liivi tazā 'rahulik, tasane'
vadja tasa 'ühetasa, ühtlaselt; vaikselt'
soome tasan 'võrdselt; ühetasa, ühtlaselt; täpselt'
isuri tasa 'tasane, sile', saman tasan 'ühepalju'
Aunuse karjala taza 'tasane, sile; ühetasane, võrdne; paaris (arvu kohta)'
lüüdi tazalai '(millegagi) tasa, millenigi'
vepsa tazo 'tasane, sile'
? neenetsi tasᵊ 'kogu, terve; võrdselt, ühtlaselt; paariline, paaris'
Läänemeresoome või koguni uurali tüvi. Neenetsi vaste on kaheldav seetõttu, et teistes kaugemates sugulaskeeltes vasted puuduvad. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tasa! 'vait!'; tas’n, tasnas 'kustuma' (← tasanema).

terve : terve : tervet 'sellises seisundis olev, kus kogu organism funktsioneerib normaalselt, on heas korras, mitte haige ega viga saanud; loomulik, normaalne, rikkumata; (esemete kohta:) korras ja kasutuskõlblik, mitte katkine; mitte osadeks lõigatud, tükeldamata; miski täies ulatuses, kogu'
○ lõunaeesti terveh
◊ tere
? ← algindoiraani
avesta drvā 'terve'
● liivi tīera 'mitte haige; kogu'
vadja terve 'mitte haige; vigastamata; kogu; tere', tere 'tere'
soome terve 'mitte haige; loomulik, normaalne, rikkumata; vigastamata; tere'; mrd 'kogu'
isuri terve 'mitte haige; vigastamata, korras', tere 'tere'
Aunuse karjala terveh 'mitte haige; vigastamata, korras, riknemata; tere'
lüüdi ťerveh 'mitte haige; jämeda südamikuga puu; tere'
vepsa ťerveh 'mitte haige'
On ka arvatud, et tuletis tüvest tõrv. tere on kiirkõneline tüvevariant. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud liivi tierī 'tere' ja soome mrd tere 'tere'.

tikk2 : tiki : tikki 'triibuline madratsi- ja mööbliriie'
← saksa Dicktuch 'tugev villane riie'
Laenuallikas on liitsõna, dick 'tüse; tihe, paks; jäme' + Tuch 'kalev (riidesort)'. Esialgu on kasutusel olnud liitsõna tikkriie, mille esikomponent on saksa liitsõnast laenatud, järelkomponent tõlgitud. Hiljem on liitsõna lühenenud, kogu tähendust on hakanud kandma esikomponent.

triiki 'ääretasa, pilgeni (täis); samas tasapinnas, samal kõrgusel'
○ riiki
← alamsaksa strīk-vul 'ääreni täis'
Laenuallikas on liitsõna, strīk < striken 'otse liikuma; lööma; siledaks tegema, triikima; teritama' + vul 'täis, kogu'. Tõenäoliselt on sõna algul olnud kasutusel väljendis triiki täis, mille esimene osa on alamsaksa liitsõnast laenatud, teine tõlgitud. Hiljem on sõna hakatud kasutama iseseisvalt. Alamsaksa keelest on laenatud ka samatüveline tegusõna, triikima.

täis : täie : täit 'kogu, terve; millegagi täidetud; midagi täitev, kuhugi mahtuv kogus; intensiivne, hoogne, tagasihoidmatu'
○ lõunaeesti täüs, kirderanniku täüs
◊ täidima, täima, täitsa
? ← alggermaani *tǣwia-
vanainglise tǣwe sõnas æl-tǣwe 'täielik, terviklik, terve, suurepärane'
● liivi täuž 'millegagi täidetud; midagi täitev kogus'
vadja täüsi 'kogu, terve; millegagi täidetud; täiskasvanud; päris, tõeline'
soome täysi 'kogu, terve; millegagi täidetud; täielik, maksimaalne; päris, tõeline; midagi täitev kogus'
isuri täüs 'millegagi täidetud; täiskasvanud; täielik, maksimaalne'
Aunuse karjala täüzi 'kogu, terve; millegagi täidetud; täielik, maksimaalne; täielikult välja arenenud, küpsuse saavutanud'
lüüdi ťäuž 'millegagi täidetud; täielik, maksimaalne; täielikult välja arenenud, küpsuse saavutanud; midagi täitev kogus'
vepsa ťöuź 'millegagi täidetud; täielikult välja arenenud, küpsuse saavutanud; kogu, terve (nt mõistuse kohta)'
saami dievva 'millegagi täidetud'
Saami vaste võib olla soome keelest laenatud. Kaheldavaks peetakse oletust, et tegemist on soome-ugri tüvega, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on udmurdi dolak 'kõik, kogu, täiesti', komi de̮la 'kõik, kogu, täiesti', ungari tele 'täis', mansi tāγl 'täis' ja handi tel 'täis'. täidima on läänemeresoome tuletis, täima selle nõrga astme üldistumisel kujunenud rööpvariant. täitsa on vana omastusliitega vorm (< *täüte-(n)säk).

ulatama : ulatada : ulatan 'kellegi poole sirutama, et kätte anda; küünitama; küündima'
◊ ulu
● liivi ulātõ 'ulatada, küündida; küünitada'; ulān liitsõnades ulān-a’lli 'ulu', ulān-allõ 'ulu all'
soome ulottaa 'küünitada, välja sirutada; laiendada'
vepsa ulotuda 'piisata, küllalt olla'
saami ollit 'piisata, küllalt olla'; ollu, olu 'palju'
Läänemeresoome-saami tüvi. On ka arvatud, et uurali tüvi, mille vaste on neenetsi ŋuľiʔ 'täitsa, väga; terve, kogu'. Vt ka ulgu- ja uljas.

umbes 'kinni, täis, liikumist takistav; mitte päris täpselt'
← alggermaani *umbi
rootsi om 'ümber; kohta'
saksa um 'ümber; kohta'
● liivi umbõ 'umbes; pealiskaudselt'
vadja umpi- 'umbne, umb-'
soome umpi- liitsõnas umpihanki 'suur lumehang'
isuri umbi 'suur lumehang'; umpee 'kinni'
Aunuse karjala umbi- 'suur lumehang', umbeh 'umbe'
lüüdi umbes 'umbes, kinni'
vepsa umbes, umbhe 'kinni'
saami oaba, oba 'kogu, üsna'
Samast germaani allikast võib olla laenatud ka ümber. Vt ka ümmik.

üha 'järjest, aina, ühtelugu, kogu aeg' üks