[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

keema : keeda : keen '(vedelike kohta:) nii tugevasti aurustuma, et vedeliku seest kerkib auru mullidena ka pinnale; tugevasti mitmes suunas paiskuma'; mrd '(raua kohta:) sulama; (piima kohta:) (soojaga) hapnema'
◊ keevitama
● liivi kīedõ 'keeda', kīetõ 'keeta'
vadja tšihua 'keeda; kobrutada, kihada; kihistada (naerda)'
soome kiehua 'keeda; kobrutada, kihada', keittää 'keeta'
isuri keehua 'keeda; kobrutada; sulada (raua kohta)', keittää 'keeta; keevitada'
Aunuse karjala kiehuo 'keeda; kobrutada, kihada', keittiä 'keeta; keevitada; peksta, piinata'
lüüdi kiehuda 'keeda; kobrutada, kihada', keiťťädä, keittada 'keeta; keevitada'
vepsa kehda 'keeda; pulbitseda; vett joosta (silmade kohta)'; kii̯tta 'keeta'
? koltasaami ǩe´tted 'keeta'
mari küaš 'keema; küpsema; päevituma', küktaš 'keetma; (ahjus) küpsetama'
ungari köved 'pehmeks keema', köveszt, küeszt 'keetma, korraks keema laskma'
? metsaneenetsi kū- 'küpsema (marjade kohta)'
Soome-ugri või koguni uurali tüvi.

kihama : kihada : kihan '(ärevalt) igas suunas, läbisegi liikuma, sagima; (tegevuse kohta:) vilkalt toimuma; kellestki, millestki liikuvast, sagivast täis olema'
◊ kihevil, kihisema
● vadja kihuss 'kobrutada, pulbitseda, vahutada', kihu 'sagin, möll; häda'
soome kihistä 'kihiseda, muliseda; sisiseda, susiseda; kihada, kubiseda; sagida', kihu 'sagin, rüsin, riid'
isuri kihissä 'kihada, kubiseda; vigiseda', kihu 'sagin, askeldamine'
Aunuse karjala kihata 'kihada, kubiseda', kihištä 'kihiseda, sisiseda, piniseda; sagida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kahisema, kohama, kähisema, sihisema, vihisema. Vt ka kihelema ja kihu3.

kohuma : kohuda : kohun 'tõusma, keedes v käärides kerkima'
◊ kohev
● vadja kohota 'tõusta, kerkida, tärgata; üles tõusta'
soome kohota 'tõusta', kerkida'; van 'kohuda, kobrutada'
isuri kohoda 'tõusta, kerkida'
Aunuse karjala kohota 'tõusta, kerkida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et sama tüvi, mis sõnades kohama või kohkuma või kõhe.

mulisema : muliseda : mulisen 'vedeliku liikumisel tekkiva heli saatel keema, liikuma'; kõnek 'loba, tühist juttu ajama'
◊ mula, mull
● soome mulahtaa 'sulpsatada, plartsatada', mrd mulata 'sulistada, loksutada, pladistada', mulista 'kobrutada, kohiseda; sulistada'
karjala mulissa 'ammuda, möirata'
vepsa muľľ 'muhk, kühm, vill'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades möla, kulisema, pula, sulisema, vulisema.

möirgama : möirata : möirgan 'väga valjusti, tumedalt ning jõuliselt häälitsema'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas mõurama, kirderannikumurrete sõnas möürämä, mille vasted on soome möyrytä 'möirata; ulguda; müriseda; kohiseda', karjala möyrytä 'kobrutada, mässata; materdada; vihane olla'.