[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

haru : haru : haru 'mingist tervikust jagunev või eri suunda liikuv suhteliselt iseseisev osa, haar'
◊ arenema, harali, hargnema
● liivi a’r 'oks, haru; suund'; arā 'viltu, kaldu'
vadja aro 'reha'
soome hara 'kobesti; traalankur'; mrd 'karuäke'; harava 'reha'
isuri haristua 'hargneda'
Aunuse karjala harav 'reha'
saami suorri 'haru; hargnemiskoht'
mari šor- sõnas šorβondo 'reha'
Läänemeresoome-mari tüvi. Eesti keeles on -u vana liide, murretes esineb ka liiteta tüvi ara 'haru'. Sõnas arenema on h-ta tüvevariant, mis on murretes ka tähenduses 'hargnema'. Sõnas hargnema on lisahäälik g tekkinud astmevahelduslike sõnade analoogial.

äke : äkke : äket 'mulla pindmise harimise riist'
← balti
leedu akečios (mitm) 'äke'
läti ecēšas (mitm) 'äke'
● liivi ä’ggõz 'äke'
vadja äes 'äke'
soome äes 'äke'
lüüdi ägez 'äke; kobesti'
vepsa ägeh 'äke'
Teisalt on peetud germaani laenuks, ← alggermaani *aǥiþō, mille vaste on nt saksa Egge 'äke'.