[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 8 artiklit

kehklema : kehelda : kehklen 'mitte paigal püsima, rahutult liikvel olema'; mrd 'kiitlema, hooplema'
kehitama
soome kehkeä 'kobe, kohev; ergas, tarmukas'; mrd 'innukas, aldis'; kehitä, kehjetä, kehkeytyä 'lahti hargneda, lahti tulla; moodustuda, kujuneda, kasvada'
Aunuse karjala kehittiä 'kehutada; soovitada; pakkuda (sööki-jooki)'
vepsa kehkitada 'peale v ümber kerida'
On arvatud, et tuletis tüvest keha.

kerge : kerge : kerget 'vähe kaaluv; hõlpus, lihtne; meelelahutuslik; mitte täit mõõtu väljaandev; mitte eriti tugev, vähese mõjuga; kärmas, nobe; õhukesest materjalist; konstruktsioonilt mitte väga tugev; (pinnase kohta:) liivakas; (värvuse kohta:) õrn'
liivi kierdõ 'kärmas, nobe; virk'
vadja kerkiä 'vähe kaaluv; hõlpus, lihtne; kärmas, nobe; kergemeelne; õhukesest materjalist'
soome kerkeä 'kärmas, nobe'; mrd 'kohev, kobe'
isuri kerkiä 'vähe kaaluv; hõlpus, lihtne; kohev; kärmas, nobe; kiire (ajaperioodi kohta)'
Aunuse karjala kergie sõnaühendis kergien kezäžen 'kogu suve'
lüüdi kerged 'kiire (ajaperioodi kohta)'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka kerkima.

kobe : kobeda : kobedat 'kohev; tubli, kopsakas'
soome kopea 'uhke, kõrk'
isuri kobistua 'toibuda, terveneda'
karjala kopie 'uhke, kõrk'; kopeutuo 'hakata; tekkida'; kopakka 'toimekas; tugev; kobe, kohev'
Läänemeresoome tüvi. Karjala vasted võivad olla osaliselt soome keelest laenatud.

kohev : koheva : kohevat 'suurte õhuvahedega, urbne, kobe' kohuma

muhe : muheda : muhedat 'kobe, kohev, taimekasvule soodus'
soome muhea 'kohev; urbne; mure', mrd muha 'peeneks muutunud aine (muld vms)'
karjala muhakka 'kohev', muherrus 'püree'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *mūχa-z, mille vasted on vanaislandi mór 'nõmm, kõnnumaa', vanarootsi mōr '(liiva)nõmm', rootsi mo 'liiv', või ← alggermaani *musa-, *musan-, mille vasted on vanaislandi mosi 'sammal, raba, soo', vanarootsi mos 'sammal, raba', mosi 'raba'. On ka arvatud, et võib olla balti laen, ← tüvi, mille vaste on nt leedu mušti 'lööma, peksma'.

muld : mulla : mulda 'maakoore pindmine kobe kiht, millesse kinnituvad taimede juured'
alggermaani *mulđō
vanaislandi mold 'maa(pind), pinnas'
vanarootsi muld 'maa(pind), pinnas'
gooti mulda 'tolm'
liivi mūlda 'muld'
vadja multa 'muld; pori; savi'
soome multa 'muld'
isuri mulda 'muld'
karjala multa 'muld, maa'
lüüdi muld 'muld'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi mulld 'kartuleid muldama' (← muldama).

rabisema : rabiseda : rabisen 'kõlatut katkelist heli andma v tekitama'
krabisema, raba-3, rabe1
liivi rabā 'kohev, kobe; murenenud'; kräbīkšõ 'krabiseda; krabistada'
vadja rap(p)a, rapõa 'habras'; krapisa 'krabiseda, krudiseda; krabistada'
soome rapista 'krabiseda, krõbiseda; variseda'; rapea 'habras; krõbe'; mrd rapa 'habras'
isuri rappiia 'habras; üleküpsenud', krabissa 'krabistada'
Aunuse karjala rabišta 'krabiseda; krabistada; variseda'; raba 'kivipuru', rapakko 'habras'; krabišta 'krabistada; kriipida'
vepsa rabed 'habras'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades rapsima, robisema, nabisema, sabisema. raba-3 on tuletusliideteta tüvi, mis kirjakeeles esineb vaid liitsõnas rabakivi, kuid murretes ja teistes läänemeresoome keeltes on tuntud ka iseseisva sõnana, rabe1 on tuletis sellest. Vt ka krabama, rabama, rabe2, rappuma.

tahe : taheda : tahedat 'kuivaks tõmbunud, kuiv; mitte vesine, parajalt soolane; kindel, toekas, meeldiv, mõnus'
tahke
liivi ndõ 'kuivada, taheneda'
vadja tahõa 'mure, jahune; kobe, kohev', tahk 'mure, jahune'
soome mrd tahea 'jahune', tahkea 'mure, jahune, kohev; libisematu, sitke, kleepuv'
isuri tahhiia 'mure, jahune'
Aunuse karjala tahei 'mure, jahune'
Läänemeresoome tüvi. Sõnas tahke on ilmselt vana k-liide.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur