[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kalju : kalju : kaljut 'ümbruskonna pinnast esile ulatuv kõvakivimiline paljand; massiivne järskude nõlvadega kivipangas'
← alggermaani *χallⁱjōn-
vanaislandi hella 'lame kivi, kiviplaat, (lame) kalju'
vanarootsi hælla 'kalju'
rootsi häll 'kalju; (kivi)plaat'
● vadja kaľľo 'kalju'
soome kallio 'kalju'
isuri kallio 'kalju'
Aunuse karjala kaľľivo 'kalju'
lüüdi kaľľ(ii), kaľľivo 'kalju; kivihunnik'
vepsa kaľľ 'kalju; kivikarjäär'

paas : pae : paasi 'aluspõhja moodustavate karbonaatsete kivimite (lubjakivi, dolomiidi, mergli) üldnimetus'
? ← alggermaani *spāđa-
alamsaksa spāt 'kihtideks lõhenev kivi, pagu'
saksa Spat 'kihtideks lõhenev kivi, pagu'
● liivi pōž 'lubjakivi'
vadja paasi 'lubja-, paekivi'
soome paasi 'kivi-, kaljuplaat'
isuri paasi 'pehme kivi'
karjala poaje 'ahjupealne; tulerest', poataro 'kihtideks lõhenev kivi; kiviplaat'
Eesti keelest on laenatud läti pāzis 'paas'.

pliit : pliidi : pliiti 'rõhtsa plaadi v plaatidega kuumutusseade toidu valmistamiseks v millegi soojendamiseks'
← vene plitá '(metall-, kivi)plaat; kiltkivi; naast; (köögi)pliit', mrd plíta 'pliit'
Vene keelest on laenatud ka baltisaksa Pliete 'pliit', mis on võinud mõjutada uut tüüpi keedukolde eestikeelset nimetust. a-tüvelised murdevariandid pliita, pliida on kindlasti laenatud otse vene keelest. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pḷīt, plīt, plitt 'raudplaadiga pliit; pliidi raudplaat'.