[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kalju : kalju : kaljut 'ümbruskonna pinnast esile ulatuv kõvakivimiline paljand; massiivne järskude nõlvadega kivipangas'
← alggermaani *χallⁱjōn-
vanaislandi hella 'lame kivi, kiviplaat, (lame) kalju'
vanarootsi hælla 'kalju'
rootsi häll 'kalju; (kivi)plaat'
● vadja kaľľo 'kalju'
soome kallio 'kalju'
isuri kallio 'kalju'
Aunuse karjala kaľľivo 'kalju'
lüüdi kaľľ(ii), kaľľivo 'kalju; kivihunnik'
vepsa kaľľ 'kalju; kivikarjäär'

kivi : kivi : kivi 'looduses esinev kõva mineraalne aine; kõvast mineraalsest ainest looduslik keha; luuvilja seeme; anorgaanilisest ainest kõva moodustis mõnes elundis; kõva sadestis v katt millegi pinnal'; mrd 'seebikivi; pliiatsisüda, grafiit'
● liivi ki’v, ki’uv, ki’u 'kivi; käsikivi'
vadja tšivi 'kivi; tulekivi; (mitm) keris; käsikivi; veskikivi; liivapugu, lihasmagu'
soome kivi 'kivi; luuvilja seeme'
isuri kivi 'kivi; võrgukivi; kivimäng; (mitm) käsikivi; veskikivi'
Aunuse karjala kivi 'kivi; ankrukivi; käsikivi'
lüüdi kivi 'kivi; käsikivi; veskikivi'
vepsa kivi 'kivi; veskikivi'
ersa kev 'kivi'
mokša kev 'kivi'
mari kü 'kivi'
udmurdi ke̮ 'veskikivi'
komi ki liitsõnas izki 'veskikivi'
handi kew 'kivi; veskikivi'
mansi kaw 'kivi; võrgukivi; käsikivi'
ungari kő 'kivi; kalliskivi; neerukivi, sapikivi'
Soome-ugri tüvi. Vt ka kivirik, veski.

kivirik : kiviriku : kivirikku 'väike, peamiselt lubjalembene rohttaim (Saxifraga)'
← soome kivirikko 'kivirik (Saxifraga)'
Laenatud kirjakeelde 19. sajandi lõpul botaanikaterminina. Soome kivirikko ( kivi 'kivi' + rikkoa 'katki teha, ära lõhkuda', kivi, rikkuma) on õieti tõlge ladinakeelsest nimetusest Saxifraga ( saxum 'kalju, suur kivi', fragilis 'murduv, habras, rabe').

luu : luu : luud 'kont; linavarre puitunud kiht; üheseemnelise vilja puitunud sisekest, kivi'
● liivi lū 'luu'
vadja luu 'luu'
soome luu 'luu'
isuri luu 'luu'
Aunuse karjala luu 'luu'
lüüdi luu 'luu'
vepsa lu 'luu; toores mari'
ersa lovaža 'luu'
mokša lovaža 'korjus, rümp; surnukeha'
mari lu 'luu'
udmurdi li̮ 'luu'
komi li̮ 'luu'
handi lӑw 'luu'
mansi luw 'luu'
neenetsi li 'luu'
eenetsi li̮zi 'luu'
nganassaani latǝǝ 'luu'
sölkupi le̮ 'luu'
kamassi le 'luu'
matori le 'luu'
Uurali tüvi. Vt ka luituma.

lõugas : lõuka : lõugast 'koldeesine istemüür v -kivi; kolle, lee'; mrd 'väike laht, lahesopp, -käär'
● ? liivi lōkandõks 'jääauk'
soome loukko 'nurk, sopp; urgas; koobas'
Aunuse karjala loukko 'auk, ava; haav'
lüüdi louk 'auk; nurk, sopp'
Läänemeresoome tüvi. Sageli on arvatud, et tüve vasted on ka mari luk 'nurk, sopp, käänd' ja ungari lyuk 'auk, õõnsus, urg'.

meisel : meisli : meislit 'kiilja teraga peiteljas terasest tööriist peamiselt metalli v kivi raiumiseks'
○ meissel, möisel
← saksa Meißel 'meisel, raua- v kivipeitel'

nubul : nubula : nubulat 'pabul, mugul; kerake, nupuke'
● soome nupu, nupula, nupura 'väike ümar kivi'
Aunuse karjala ńupukku 'nupp'
lüüdi ńubuŕ 'takja- v ohakanupp'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka nupp.

paas : pae : paasi 'aluspõhja moodustavate karbonaatsete kivimite (lubjakivi, dolomiidi, mergli) üldnimetus'
? ← alggermaani *spāđa-
alamsaksa spāt 'kihtideks lõhenev kivi, pagu'
saksa Spat 'kihtideks lõhenev kivi, pagu'
● liivi pōž 'lubjakivi'
vadja paasi 'lubja-, paekivi'
soome paasi 'kivi-, kaljuplaat'
isuri paasi 'pehme kivi'
karjala poaje 'ahjupealne; tulerest', poataro 'kihtideks lõhenev kivi; kiviplaat'
Eesti keelest on laenatud läti pāzis 'paas'.

pii : pii : piid 'peenike pulgake, pinnuke v haagike, konks'
● liivi pīgõz 'pii'
vadja pii 'pii, pulk, hammas'
soome pii 'pii, pulk'
isuri pii 'pii, pulk'
Aunuse karjala pii 'pii, pulk, hammas'
lüüdi pii '(reha, ahingu) pii, pulk'
vepsa pi '(reha, kammi, soa) pii'
ersa pej 'hammas'
mokša pej 'hammas'
mari püj 'hammas; pii'
udmurdi piń 'hammas; pii'
komi piń 'hammas; pii'
handi peŋk 'hammas'
mansi puŋk 'hammas'
ungari fog 'hammas; pii'
Soome-ugri tüvi. Läänemeresoome keeltes on hilisem balti laen hammas kõrvale tõrjunud osa esialgsest tähendusest. Võib ka olla vanem, uurali tüvi, mille vasted on lisaks kirderannikumurretes tuntud pii liitsõnas piikivi 'tulekivi' (võib olla laenatud soome keelest), soome pii 'räni(kivi)', isuri pii liitsõnas piikivi 'ränikivi', karjala pii liitsõnas piikivi 'ränikivi', saami biŋal 'lülipuit', neenetsi pæ 'kivi; klaas(pudel), portselan; mägi', eenetsi pu 'kivi', nganassaani χualǝ 'kivi', sölkupi pǖ 'kivi', kamassi pi 'kivi, maak; ränikivi', matori hilä 'kalju'.

prügi : prügi : prügi 'tarbetu puru, rämps, jäätmed'
○ rügi
← alamsaksa brugge 'sild, tänav'
Alamsaksa sõna on algselt tähendanud kaigastest tammi, tammi põhja kindlustamiseks oli vaja ka kive, liiva ja prahti. Eesti keeles on laensõnaga esialgu tähistatud tänavasillutist, see tähendus on säilinud tegusõnas prügitama 'teed v pinnast (peenema) sillutisega katma, sillutama'. Selleks kasutati kivi-, puidu- jm jäätmeid ning nii on hakatud nimetama ka igasugust rämpsu. Eesti keelest on laenatud eestirootsi prige, priki, prugi 'mustus, jäätmed' ja baltisaksa Prüggi 'igasugused raasukesed'. Vt ka sild.

purisema : puriseda : purisen 'õhku (ja vedelikku) huuli v mokki vibreerima pannes häälekalt suust välja puhuma'
● liivi buŗīkšõ 'pomiseda'
vadja burisa 'koriseda; vuliseda, suliseda'
soome mrd purista 'sumiseda, podiseda; lobiseda; nuriseda, toriseda'
isuri purissa 'visiseda (kuum kivi vees)'
Aunuse karjala burišta 'pomiseda, poriseda, toriseda; sumiseda, põriseda'
lüüdi burišta 'sumiseda, põriseda'
vepsa bure͔ita 'toriseda, uriseda, poriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades parisema, porisema, purssima, kurisema, lurisema, nurama, surisema, vurama.

rahn : rahnu : rahnu 'ebamäärase kujuga suur kivi- vm aine kamakas; suur puupakk'
? ← balti
leedu rąstas 'palk'
● liivi rō’n(õz) 'mahalangenud puutüvi; mahalangenud puu juurtega üles tõstetud mullapall'
soome rahna 'rull (põllutööriist)'; mrd 'lõmmust peergude kiskumiseks raiutud tükk, särme', mrd rahnu 'rull (põllutööriist)'

rentsel : rentsli : rentslit 'sõidutee ja kõnnitee vaheline tänavaäärne renn'
○ rensel
← alamsaksa rennestēn, ronstēn 'rentsel'
Tõenäoliselt on otseseks laenuallikaks olnud alamsaksa sõna variant, milles sõnalõpu n > l sõna keskel oleva n-i tõttu (*rennstel). Eesti keeles on laenu muganemisel s ja t kohad vahetanud. Laenuallikas on liitsõna, renne 'renn, kanal' + stēn 'kivi'. Liitsõna esiosis on ka eraldi laenatud, renn .

smirgel : smirgli : smirglit 'korundist, kvartsist jm mineraalidest koosnev looduslik abrasiiv, mida kasutatakse ihumis- ja lihvimisvahendite valmistamiseks ning poleerimiseks'
○ mirjel, mürgel, mürjel, mürjen
◊ mirgel
← saksa Schmirgel 'smirgel, rauda sisaldav pruunikas v sinakas kivim, mida kasutatakse tükina v pulbrina metalli v kivi lihvimiseks v klaasi lõikamiseks'

tuum : tuuma : tuuma 'pähkli ja mõne luuseemne söödav sisu; millegi (tihe) sise- v keskosa, südamik; millegi põhi v keskne, kõige tähtsam osa; millegi peamine sisu, oluline mõte v tähendus, põhiolemus'
● vadja tuumi '(pähkli)tuum; (õuna)seeme; (luuvilja, marja) kivi'
soome tuma '(raku)tuum'; van 'pähkli tuum, puuvilja süda'; mrd tuuma 'pähklituum'
ersa tov '(pähkli- vms) tuum'
mokša tov '(pähkli- vms) tuum; külviseeme'
mari tom '(pähkli)tuum; seeme; (puuvilja) kivi'
Läänemeresoome-volga tüvi.

veski : veski : veskit 'teravilja jahvatamise seade'
Tekkinud tüvede koondumisel liitsõnast vesikivi, vesi ja kivi. Murdeti on säilinud ka variandid veske, veskivi. Tekkelt sarnaseid sõnu on ka sugulaskeeltes, nt Salatsi liivi veiži, vēžki 'veski'.