[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

heie : heide : heiet 'koonlast ketramiseks tõmmatud kiud'
● soome heisi 'paeluss; paelataoline taim v taimeosa'
Aunuse karjala höi 'solge'
lüüdi heiž- liitsõnas heižmado 'paeluss'
vepsa hii̯že͔ 'nugiuss'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et variant tüvest õis1. Veel on arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *saiða-.

karv : karva : karva 'loomade ja inimeste naha niitjas sarvainest moodustis; (looma) karvkate; värvus'; mrd 'sulg, suled; seisukord, olemus, välimus'
◊ karune
← balti
leedu gauras (hrl mitm gaurai) 'karv(ad); karvatutt; taime kiud'
läti gauri (mitm) 'häbemekarvad'
● liivi kōra 'karv; udusulg; värvus'
vadja karva 'karv, harjas; värvus'
soome karva 'karv; karvkate'; mrd 'värvus; olemus, loomus'
isuri karva 'karv; värvus'
Aunuse karjala karvu 'karv; värvus; välimus'
lüüdi karv 'karv; värvus'
vepsa karv 'karvkate, kehakarvad; (karvkatte) värvus'

kiud : kiu : kiudu 'kergesti painduv peen niitjas moodustis; vastavate moodustiste kogum hrl tekstiili- v paberitööstuse toorainena'
● vadja kuito, kuďju, tšivvo 'linakiud'
soome kuitu 'kiud'
isuri kuido, kuite 'linakiud'
Aunuse karjala kuidu 'linakiud'
lüüdi kuid(u) 'linakiud'
vepsa kuid 'paremat sorti lina- v kanepikiud'
Läänemeresoome tüvi. On oletatud, et koguni läänemeresoome-permi tüvi, mille vaste on ka udmurdi kuž 'koonal; takk'; häälikulistel põhjustel ei ole see tõenäoline.

lemm : lemme : lemme 'kiud, narmas, lible, helves'
◊ lemmel
On arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Teise seisukoha järgi võib olla murdesõna leemik 'tallevill' tüve variant. Selle tüve vasted on vadja leemina 'tallevill', soome mrd liemen 'tallevill; lapse juuksed', isuri leemina 'tallevill; lapse juuksed', Aunuse karjala liemen 'tallevill; ude (põskedel ja lõual); väga pehmed õrnad juuksed', lüüdi ľiemino 'tallevill', vepsa ľemgi̮ińe 'tallevill'; on arvatud, et võib olla sama tüvi mis leem. Vt ka lemmalts.

pine : pine : pinet mrd 'peenike nöör v kitsas õhuke kiud, mis hoiab koos kaht osa'
Võib olla sama tüvi mis sõnas pinge. Vt ka pinev.

seadma : seada : sean 'kuhugi v mingisse asendisse panema; vajalikku seisu korrastama, korraldama; millekski valmistuma'
● liivi sǟdõ 'palgata; kihla vedada; sobida, paras olla; sünnis olla; ära teha; kõlvata; korraldada'
vadja säätää 'seada, rajada'
soome säätää '(seadusi v määrusi) anda, kehtestada; kindlaks määrata, ette näha; reguleerida, seada', sää 'keere, säie; lõng; kiud'
Aunuse karjala siädeä 'palmida mõrsja juuksed ja panna talle pähe abielunaise peakate; äestada'
lüüdi śiättä 'teha'
vepsa säta 'teha; ehitada'
udmurdi śi 'karv, juus, jõhv'
komi śi 'karv, juus, jõhv; jõhvidest punutud nöör'
handi sew 'palmik'
mansi saγ 'palmik'
ungari sző 'kuduma'
Soome-ugri tüvi. Vt ka säie, säästma.

säie : säigme : säiet '(lõnga) heie; (nööri, köie vm) keere'
◊ seiguma
● vadja säije, säikä 'säie, keere'
soome säie 'säie, keere; heie; kiud'
isuri säije 'säie, keere'
Aunuse karjala säigi 'keere; riba, lapp; lihaskiud, -kude'
lüüdi šäigiž 'säie'
vepsa säigiž 'korraga pekstavate viljavihkude rida', seikťem 'keere; juuksesalk'
Tõenäoliselt tuletis seadma tüvest.

süü : süü : süüd '(puu, sarve) toim, tekstuur; süüdiolek sobimatus, taunitavas, kahjulikus v kuritegelikus teos; põhjustav asjaolu, tegur'
● liivi sīr, sǖr 'puu aastaring; liha soon; lõnga keere', sī, sǖ 'süü, eksimus'
vadja süü 'süü, viga, eksimus; põhjus'
soome syy 'kiud; põhjus; viga'
isuri süü 'põhjus; viga'
Aunuse karjala süü 'puu aastaring'
vepsa süu 'puusüü; põhjus; viga'
mari šij 'puu aastaring; puu, liha kiud'
udmurdi si 'puu aastaring'
komi si 'lina või kanepi kiud; juus, karv'
neenetsi ťí 'puu aastaring'
eenetsi ťī 'puusüü'
nganassaani ťī 'puusüü'
sölkupi tǖ liitsõnas pōt-tǖ 'puusüü'
Uurali tüvi. Tähendus 'põhjus, viga' on arenenud konkreetsest, puusüü tähendusest.

vill1 : villa : villa 'lamba või muu sõralise karvad ja neist saadav kiud'
← balti
leedu vilna 'vill'
läti vilna 'vill'
preisi wilna 'pintsak, kuub'
● liivi vīla 'vill'
vadja villa 'vill, villane riie'
soome villa 'vill, villane riie'
isuri villa 'vill'
Aunuse karjala villu 'vill; habemeude'
lüüdi vill(e͔) '(lamba)vill'
vepsa vill 'vill'