[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

haukuma : haukuda : haugun '(koera kohta:) häälitsema'
? ← balti
leedu šaukti 'kutsuma, hüüdma; kisendama, karjuma'
läti saukt 'kutsuma, hüüdma'
● vadja aukkua 'haukuda; sõimata'
soome haukkua 'haukuda; sõidelda, pragada, kiruda; hüüda, kutsuda'
isuri haukkua 'haukuda; sõimata'
Aunuse karjala haukkuo 'haukuda; sõimata'
lüüdi haukkuda 'haukuda'
vepsa haukkuda 'haukuda'
Vt ka haukama.

kiruma : kiruda : kirun 'ägedasti pahandama, sajatama, vanduma; vandumissõnu lausuma'
● vadja tširoa 'kiruda, vanduda; (ära) needa'
soome kirota 'kiruda, vanduda; needa'
isuri keroda 'kiruda, vanduda'
Aunuse karjala kirota 'sõimata, tõrelda; needa; loitsimise, manamise kaudu millekski muutuda'
lüüdi kirota 'sõimata, tõrelda'
vepsa kirota 'sõimata, tõrelda'
saami garrudit 'kiruda, vanduda; needa'
Läänemeresoome-saami tüvi. On ka oletatud, et soome-ugri tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on läänemansi kor-, k_oar- 'tõrelema; vanduma, sõimama' ja handi χorəm- 'vihastuma'.

lomm : lommi : lommi mrd 'mõlk'
● liivi lo'mmõ 'kalduda; painduda, koolduda'
soome lommo 'mõlk, lohk'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Tüve vasted võivad olla ka liivi la’mmõ 'kiruda, sõimata', soome lommata 'laita, maha teha', karjala lommata 'taga rääkida, keelt peksta'. Lähedane tüvi on nt sõnas löma. Vt ka lomp.

vanduma : vanduda : vannun 'tõotama, lubama; kiruma, siunama, kirumissõnu lausuma'
● liivi vannõ 'kiruda; vandudes kinnitada'
Salatsi liivi vann 'vanduda, tõotada; kiruda; sõimata'; vane 'vägivald'
vadja vannota 'vanduda, vannet anda, vandega kinnitada'
soome vannoa 'vanduda, tõotada'
isuri vannua 'vanduda, tõotada'
karjala vannuo 'nõuda, peale käia; vanduda, kinnitada'
? saami vuordnut 'vanduda, tõotada'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Saami vaste on kaheldav häälikulistel põhjustel.