[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

erk : ergu : erku 'elav, vilgas, reibas, terane, tundlik; ere, kirgas'; van 'närv'
◊ ärgas, ärkama
● liivi erk 'reibas, rõõmus; valvas'
vadja herkka 'hell, õrn; erk, terane; habras, rabe'
soome herkkä 'tundlik; peenetundeline; õrn'
isuri herkkä 'tundlik; peenetundeline; õrn'
Aunuse karjala herkü 'ergas, tundlik; hõlbus, paindlik'
lüüdi herk 'tundlik; peenetundeline; õrn'
vepsa herḱ 'ergu unega'
Läänemeresoome tüvi, sama tüvi võib olla sõnas ere. k lähtub tõenäoliselt vanast liitest. Sõnades ärgas ja ärkama on tüvevariant, kus e > ä. Vt ka hõrk, äratama, ärplema.

halama : halada : halan 'kaeblema, kurtma, hädaldama'; mrd 'ihaldama, soovima'
◊ halisema
← alggermaani *χalō(ja)n-
vanaülemsaksa halōn 'tõmbama, vedama'
● ? liivi a’lttõ 'süüdata'
? soome halata 'kallistada, emmata, sülelda'; halu 'soov, tahtmine, himu, isu; iha, kirg'
? isuri halata 'igatseda, ihata'; halu 'soov, himu'
? Aunuse karjala haluta 'tahta'; halei 'hele, kirgas'
Teisalt on peetud ka häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüveks. Isuri halu võib olla soome laen.

hele : heleda : heledat 'tugevat valgust kiirgav; värvuselt, toonilt valkjas; kõrge ja kõlav'
◊ helama, heli
● liivi õ’ldzi 'värvuselt, toonilt valkjas; ere, kirgas'
vadja eliä 'helisev, kõlav, kajav', elisä 'heliseda, kõliseda, kõmiseda, kajada, kumiseda'
soome heleä 'erk, ere, kirgas, hele, selge; käre, kärts; kõlav; helisev'; hely 'ehe, kulin', helistä 'heliseda; tiliseda; kõliseda'
isuri helliiä 'helisev, kõlav; värvuselt, toonilt valkjas', helissä 'heliseda; kõlada, kajada'
Aunuse karjala heľei 'helisev, kõlav; hell, õrn'; heľü 'kõla, helin', helištä 'kiliseda, kõliseda'
lüüdi heleäd (mitm) 'helisevad, kõlavad', helä͔itä 'heliseda, tiliseda; kõliseda'
vepsa heled 'helisev, kõlav; tundlik, hell'; helü 'kelluke, kuljus', heläita 'heliseda, tiliseda; kõliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Sama tüvi võib olla sõnades helge ja helkima. Lähedane tüvi on nt sõnas hillerdama. Vt ka eliting.

jumal : jumala : jumalat 'religioonis kõrgem üleloomulik olend v jõud'
● liivi jumāl 'jumal'
vadja jumala 'jumal; ikoon; pühak'
soome jumala 'jumal'
isuri jummaala 'jumal'
Aunuse karjala jumal 'jumal'
lüüdi ďumal 'jumal; ikoon'
vepsa jumal 'jumal; ikoon'
ersa jon- sõnas jondol 'välk (jumala tuli)'
mokša jon- sõnas jondǝl 'välk'
mari jumo 'jumal'
Läänemeresoome-volga tüvi. On peetud ka indoiraani laenuks, ← algindoiraani *diyumna, mille vaste on nt sanskriti dyumān 'taevalik, kirgas, särav'.

kirgas1 : kirka : kirgast 'kirka' kirka

kirgas2 : kirka : kirgast 'särav, hele; säravalt puhas, selge'; mrd 'kõbus, terve, elurõõmus'
← soome kirkas 'ere, erk; hiilgav, särav, hele; läbipaistev; selge, puhas'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Sõna on tuntud kirderannikumurretes, kus on samuti tegemist soome laenuga.

kirka : kirka : kirkat 'risti varre otsa kinnitatud ühe v kahe terava otsaga tööriist kõva pinnase, kivimi, jää vms purustamiseks'
◊ kirgas1
← vene kirká 'kirka; kõblas'
kirgas1 on as-lõpuliste sõnade analoogial kujunenud tüve rööpvariant. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kirk 'kirka'.

selge : selge : selget 'hästi loetav, nähtav, kuuldav v haistmisega tajutav; kindel, ilmne; arusaadav; klaar, puhas; täielik, päris'
◊ seletama, selitama
● liivi sieldõ 'selge, puhas'
vadja seltšiä 'selge, kirgas; selge peaga, tark; kaine'
soome selkeä 'selge, kirgas; pilvitu; hästi loetav, nähtav jne; taibukas'
isuri selkiä 'kirgas; arusaadav; kindel, ilmne'
Aunuse karjala selgei 'selge, puhas'
lüüdi šelged 'selge, kirgas (ilm, hääl)'
vepsa seľged 'selge, kirgas; puhas (prügita, lisanditeta)'
saami čielggas 'selge, kirgas'
Läänemeresoome-saami tüvi. Tuletistes seletama ja selitama on g vaste kadunud.

sirge : sirge : sirget 'ilma kõveruste ja loogeteta, otse kulgev; tasane, sile; selge, klaar; otse kulgev teelõik, otselöök'
◊ sire, sirutama
● vadja sirkõa 'selge, läbipaistev; kirgas, hele; sirge, sihvakas; pikk, sirge (õled, linad)'
soome sirkeä 'elav; rõõmus; kõbus; nobe'; mrd 'sirge, sile'
isuri sirkiä 'ere, kirgas; selge'
? ersa sorgams 'kerkima, tõusma'
? mokša sǝrχkams 'riietuma, end varustama; käima, käima hakkama (pärmiga); minema'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Isuri vaste võib olla eesti keelest laenatud. Vt ka sirakas2.