[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kiirguma : kiirguda : kiirgun mrd 'heleda, läbilõikava häälega karjuma'
◊ kirema
● liivi kirgõ 'karjuda'
soome kirkua 'kiljuda, kriisata, röökida'
Aunuse karjala kirguo 'karjuda; kutsuda; nimetada'
lüüdi kirguda 'karjuda; nimetada'
vepsa kirkta 'karjuda; kutsuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et võib olla vähemalt osaliselt germaani või skandinaavia laen, ← alggermaani *skreikan-, *skrīkan-, algskandinaavia *skrīkan, mille vaste on rootsi skrika 'karjuma, kisama'. Sõnas kirema on üldistunud tüve nõrk aste, vrd lõunaeesti kirgma: (ma) kire. Eesti keelest on laenatud vadja kirata 'kireda'. Vt ka kiiratama.

kirema : kireda : kiren '(kuke kohta:) laulma' kiirguma

laulma : laulda : laulan 'teatud rütmi ja kõrgusega helide jada kuuldavale tooma'
◊ laulatama
● liivi loulõ 'laulda', lōlatõ 'laulatada'
vadja laulā 'laulda'
soome laulaa 'laulda'
isuri laulaa 'laulda'
Aunuse karjala laulua 'laulda'
lüüdi laulada 'laulda'
vepsa loulda 'laulda', launda 'kireda, laulda'
saami lávlut 'laulda'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Saami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lāḷ 'trallitama, laulda ümisema; lällutama; kisama'; löol 'trallitama, laulda ümisema' ja võib-olla ka läti laulāt 'laulatama'.

piiksuma : piiksuda : piiksun 'heledalt ja katkendlikult häälitsema'
● liivi pī’kštõ 'piiksuda, piuksuda'
vadja piiskaa 'piiksuda'
soome piiskua 'piiksuda, piuksuda, viuksuda'
Aunuse karjala piičkuo, piiskuta 'vilepilli puhuda, et meelitada selle häälega linde v loomi'
lüüdi piiskuta 'piiksuda, piuksuda'
vepsa piskutta 'piiksuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kiiksuma, kriiksuma, niiksuma, viiksuma. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka kaugemates sugulaskeeltes, nt saami biškut 'kireda, kiljuda, kisendada', ersa piškadoms 'kiljatama, karjatama', mokša mrd piškədəms 'kiljatama, karjatama', komi piski̮ni̮ 'piiksuma'.