[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kammits : kammitsa : kammitsat 'liikumist takistav seade hobuse vm looma jalgade küljes'; mrd 'kinnitusvahend (kalapüünisel, harkadral)'
◊ kammeljas
← balti
leedu kampas 'nurk'
läti kampis 'kaelaraud; kõver puu'
● vadja kammittsa 'kammits'
soome kammitsa 'kammits'; mrd 'valesti seotud lõimelõng; kokku seotud paar saunavihtu'; kampi 'vänt'; mrd 'käepide (nt sirbil, vikatil); sirp'
isuri kammitsa 'kammits; veel mitte kõndiva lapse liikumist takistav seade'
Aunuse karjala kampičču, kammičču 'kokku seotud paar vihtu v vihke; raudkonks (kahest puust uuristatud paadi poolte ühendamiseks)'
? vepsa kambič 'tugipuu'
Laentüvele on lisatud läänemeresoome liide -ts(a). Tuletusliiteta tüvi esineb iseseisva sõnana vaid soome keeles (kampi). kammeljas on samuti läänemeresoome tuletis sellest tüvest. On ka oletatud, et tüvi on slaavi laen, ← tüvi, mille vaste on serbia kàmba 'ikke osa, mis pannakse härjale ümber kaela', või germaani laen, ← alggermaani *kamp-, mille vaste on saksa mrd kamp 'puu, mis pannakse sigadele kaela (tarast läbi ronimise takistamiseks)'.

kütke : kütke : kütket 'veise kinnitusvahend'
● liivi kikkim 'kütke'
vadja tšütše 'kütke'
soome kytkyt 'kütke; kett'
Aunuse karjala kütküt 'kütke'
lüüdi kütküd 'kütke'
vepsa kütte 'kütke'
udmurdi ki̮tki̮ni̮ 'kütkesse panema, kütkendama'
mansi käti- 'siduma'
ungari köt 'siduma, sõlmima; kuduma; köitma'
Soome-ugri tüvi.

nael : naela : naela 'materjalisse sissetaotav piklik teravaotsaline kinnitusvahend; teatud massiühik'
○ lõunaeesti nagel, nakl, naal, kirderanniku naul(a)
← alggermaani *naǥlan-
vanaislandi nagli 'nael, pulk, tikk'
vanarootsi naghle 'nael, pulk, tikk'
saksa Nagel 'nael; küüs'
● liivi na’ggõl 'kinnitusvahend'
vadja nagla 'kinnitusvahend; nagi; kiil; massiühik'
soome naula 'kinnitusvahend; nagi; kiil; (kandle) häälestustapp; massiühik'
isuri naagla 'kinnitusvahend; kiil; massiühik'
Aunuse karjala nuaglu 'kinnitusvahend; kiil; prunt; (kandle) häälestustapp; massiühik; margapuu skaala märk'
lüüdi nagl(e͔) 'kinnitusvahend; nagi; kiil'
vepsa nagl 'kinnitusvahend; vai; kiil'
Massiühiku tähendus võib pärineda hilisemast laenukihist, nt saksa Nagel on tähendanud ka mõõtühiku märgist mõõdunõul ning mõõtühikut. Vt ka nagli.

neet : needi : neeti 'silindriline peaga kinnitusvahend, mille abil ühendatakse mittelahtivõetavalt (metall)detaile'
○ nee(d)
← alamsaksa nēt-, nede- 'neet(ima)'
Alamsaksa laenuallikat ei ole iseseisva sõnana registreeritud, kuid tüvi esineb näiteks liitsõnas nētiseren, nedeiseren 'tööriist neetimiseks'.

nöör : nööri : nööri 'niidist jämedam ja köiest peenem punutud v keerutatud sidumis- ja kinnitusvahend'
← alamsaksa snōr(e) 'nöör, mõõdunöör; pael, juuksepael; kalapüügiriist'
Osaliselt võib olla laenatud rootsi keelest, ← rootsi snöre 'nöör; pael'. Samatüveline tegusõna nöörima võib olla alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa snoren 'kinni nöörima, kinni siduma; paeltega kaunistama'. Eesti keelest võib osaliselt olla laenatud vadja šnööri 'nöör, vokinöör'.

pöör : pööra : pööra 'keskkohalt kinnitatud keeratav sulus; pulgakujuline kinnitusvahend (nööbi eelkäijana v selle asemel); ketta, ratta v vändaga võll koormiste tõstmiseks (v paigast teise vedamiseks)'
● liivi pīer 'karussell', pīerõ 'ringi(ratast)'
vadja pöörä 'käi, käiakivi; ratas, pöör, võll'
soome pyörä 'ratas'
isuri pöörä 'ratas; käi'
Aunuse karjala püörie 'keerelda, keerutada; sagida, askeldada'
lüüdi püöridä 'pöörelda'
vepsa pöruda 'pöörelda'
? idahandi pĕŋərγət- 'pöörlema'
? mansi powart- 'pöörlema'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. Vt ka püür.

roots : rootsu : rootsu 'millegi kandev tugiosa v kinnitusvahend, rood, roog'
On arvatud, et tüve rood1 variant, mis on moodustatud häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul.

sõlg : sõle : sõlge 'siledaservaline metallist rinnaehe ja rõivaste kinnitusvahend'
○ kirderanniku solg
← indoeuroopa *ḱolh₂ó-
vanaindia śalá- 'kepp, pulk'
● liivi suoļg 'sõlg'
vadja sõlk 'sõlg'
soome solki 'sõlg; prees; pannal'
isuri solgi 'sõlg'
Aunuse karjala solgi 'rinnanõel, sõlg'
saami čulggon 'serv, (karusnahast jalatsi, kinda) küljeosa'
ersa śulgamo 'naiste rinnanõel, sõlg'
mokša śulgam 'naiste rinnanõel, sõlg'
mari van srmt šolkama, šə̑lkama 'sõlg'
? udmurdi śul 'jalas'
? komi śul 'jalas'
Eesti keelest on laenatud baltisaksa Sölg 'eestlaste suur rinnaehe, sõlg'.

tripp : tripi : trippi 'riputusvahend (hrl aas riideeseme küljes); kinnitusvahend (hrl riietusesemel)'; mrd 'aknahaak'
○ ripp, trips, rips
← alamsaksa strippe 'köis; aas, tripp (riputamiseks)'
← saksa Strippe 'tripp (sukal); (sidumis)nöör, pael'
Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi tripp 'silmus, aas, narmas'.