[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

lõugutama : lõugutada : lõugutan 'tööriistaga linavarsi murdma; (tagaselja) vatrama; suud pruukima, väljakutsuvalt v häbematult rääkima'
● vadja loukata '(millegi) vahele jätta, pigistada lasta; kinni jääda, kinni pigistatud saada; lonkida'
soome loukuttaa 'lõugutada; lõnksutada, kolksutada'
isuri louguttaa '(lina) lõugutada'
Aunuse karjala loukuttua '(lina) lõugutada'
lüüdi loukuttada '(lina) lõugutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

pahtuma : pahtuda : pahtun 'hrl kuivamisel kõvaks v koorikuliseks muutuma'; mrd '(puuesemete kohta:) niiskusest paisuma, turduma'
● soome mrd pahtua 'külge, kinni jääda; tahkuda'
vepsa pahtuda 'hüübida (vere kohta)'
Sama tüve vasted võivad olla ka murdesõna pahtuma 'keema', liivi pā'tõ '(herneid, ube) küpsetada', vadja paahtua 'kõrbeda; hüübida (vere kohta)', soome paahtaa 'kõrvetada, põletada; röstida, küpsetada; kihutada, (teha) rabada', isuri paahtua 'kõrbeda, põhja hakata', karjala poahtoa 'kõrvetada, kuumutada, kuivatada; paista (päikese kohta)', lüüdi puahtada 'kõrvetada, põletada' ning võib-olla ka udmurdi pi̮ži̮ni̮ 'küpsetama' ja komi pe̮žni̮ 'kõrvetama; küpsetama, hautama'. Sel juhul läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. On arvatud ka, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *bā-ja-, mis võib olla laenatud ka sõnas paaduma.

pakatama : pakatada : pakatan '(lõhkemiseni, rebenemiseni) paisuma, pungile minema, pungil olema; lõhenema, pragunema'
● vadja pakahtaa 'pakatada, lõhki minna'
soome pakahtua 'lämbuda; nõrkeda; lõhkeda'
Aunuse karjala pakehtuo 'hüübida (vere kohta)'
karjala pakehtuo, pakahtuo 'kinni jääda, paakuda; hüübida (vere kohta); lämbuda, sulguda, lõhkeda'
lüüdi pakehtuda 'pakseneda, hüübida (vere kohta)'
? handi paχǝn- 'tõusma (päikese kohta); järsku tõusma ja üle kallaste ajama'
? ungari fakad 'purskuma, purskama; puhkema, pakatama; lähtuma'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas pagisema. Handi ja ungari vasted võivad olla sel juhul rööpselt tekkinud. Sama tüvi võib olla sõnades pakane, pakk2, pakk4.

puutuma : puutuda : puutun '(kergelt) vastu minema; (põgusalt) katsuma; hingeliselt haavama'
◊ puuduma
● liivi pūtõ 'puutuda, puudutada; puududa'
vadja puuttua 'puutuda; sattuda'
soome puuttua 'puududa; puutuda; sekkuda'; mrd 'kinni jääda; saada'
isuri puuttua 'puutuda; sattuda; kinni jääda'
Aunuse karjala puuttuo 'sattuda, juhtuda; kokku minna, hakata (või kohta)', puuduo 'nõrgaks, põduraks jääda'
lüüdi puuttuda 'sattuda; jõuda; saada; kinni haarata, kinni jääda'
vepsa putta 'sattuda; jõuda; saada; juhtuda'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud vadja puutus, puutos 'puudus, nappus' (← puudus).

püsima : püsida : püsin 'jätkuvalt olema; kestma, säilima, mitte hävima; maldama, läbema'
○ lõunaeesti püsümä
● vadja püsüä 'seista, kärsida, mallata'
soome pysyä 'seista; kinni olla; jätkuvalt olla, säilida'
isuri püsähťüä 'seisma jääda'
Aunuse karjala püzüö 'hoida, kinni haarata; järgida, kinni pidada'
lüüdi püzüdä 'jätkuvalt olla; kinni hoida'
vepsa püžuda '(kinni) hoida, pidada; jätkuvalt olla'
ersa pezims 'kinni haarama, kinni jääma'
mokša pezǝms 'kinni jääma; torkama, pistma'
mari pižaš 'kinni haarama, kinni jääma; pingul olema; hakkama, alustama'
Läänemeresoome-volga tuletis samast tüvest, mis on sõnas pistma.

sadama : sadada : sajan 'vihma, lund, lörtsi, rahet langema; tihedasti, suurel hulgal alla kukkuma, langema'
◊ sade, sadu
● liivi sa’ddõ 'kukkuda; (vihma, lund) sadada'
vadja sataa, saata '(vihma, lund) sadada'
soome sataa '(vihma, lund) sadada; alla langeda'
isuri sataa '(vihma, lund) sadada'
karjala satoa '(vihma, lund) sadada'
saami čuohcit 'sattuda; kinni jääda; tabada'
lõunasaami tjuetsedh '(lund) sadada'
Läänemeresoome-saami tüvi. Saami vaste võib olla hoopis Lule saami tjātēt 'tasakesi (vihma, lund) sadada'. Sel juhul on tüve vasted ka neenetsi saŕo 'vihm, sadu', eenetsi sāre 'vihm, sadu', nganassaani sorua 'vihm, sadu', sölkupi se̮ro 'vihm, sadu', kamassi suŕno 'vihm, sadu', matori sörüh, sirüh 'vihm, sadu' ja tegemist on uurali tüvega. On oletatud, et tüvi on vana laen, ← indoeuroopa *ḱad- 'kukkuma', mille vasted tütarkeeltes on nt vanaindia śad- 'alla, maha, välja langema', ladina cadere 'kukkuma'. Vt ka sadam, sajatama, sattuma.

tabama : tabada : taban 'pihta minema; pihta saama; kinni püüdma, kätte saama, leidma; (ootamatult, kahjustavalt) osaks saama'
◊ taba
? ← alggermaani *daƀan-
gooti ga-daban 'juhtuma'
vanainglise ge-dafen 'sobiv, sobilik'
● liivi ta’bbõ 'ära mõistatada, lahendada, ära arvata'; tabā 'taba(lukk)'
vadja tavata 'kätte saada, kinni püüda; ulatuda, puutuda; jätkuda, piisata; juhtuda, sattuda'
soome tavata 'kohata; kohtuda; peale sattuda, kätte saada; esineda, leiduda; pihta saada; pihta minna, puutuda; kobada, kombata'
isuri tavada 'kätte saada, kinni püüda; ulatuda, puutuda; jätkuda, piisata; juhtuda, sattuda; püüda, katsuda, jõuda'
Aunuse karjala tavata 'eest leida; peale sattuda, kätte saada; (ootamatult) osaks saada; järele jõuda; kinni püüda; kätte võtta, haarata; ulatuda; puutuda, kinni jääda; kinnitada'
lüüdi tabata 'kätte saada, kinni püüda; eest leida'
vepsa tabata 'kätte saada, kinni püüda; kätte võtta, haarata; (ootamatult) osaks saada'
On ka arvatud, et soome-ugri tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on udmurdi tupani̮ 'kokku leppima; sobima; sarnanema; juhtuma, sattuma', komi tope̮dni̮ 'vastu suruma, tihedalt sulgema; kinni pigistama (millegi vahel), pitsitama; embama; tihendama, ühte liitma, kokku lööma; lõpetama, valmis tegema; (ootamatult) osaks saama (nt valu, haiguse kohta)' ja ungari tapad '(millegi külge) kinni jääma v kleepuma, (millessegi) takerduma', tapaszt 'suruma'. taba on tegusõnatüvest moodustatud nimisõna. Vt ka taotlema ja tava.

takistama : takistada : takistan 'võimatuks tegema, pidurdama, segama, tagasi hoidma, ära hoidma'; mrd 'kinnitama, kinni siduma'
◊ takerdama, takk, taklema
● vadja takku 'takk; vana karv (loomal), pulstunud vill (lambal)'
soome takistua 'kinni jääda, takerduda; kinni haarata, klammerduda', takertua 'kinni jääda; sassi v segi minna; kinni haarata, klammerduda', takku 'pulst, tuust; kahl; kuluhein'; mrd 'tihtimismaterjal'
isuri tagistaa 'pigistada, suruda', takku 'tihtimismaterjal; pulst, tuust'
Aunuse karjala takelduo 'külge jääda, külge kleepuda', takku 'pulstunud vill, karv v juuksed; vilets hein'
karjala takki 'sulalumi'
lüüdi takk 'pulst, tuust'
vepsa takaata 'külge jääda, kleepuda (lume kohta)'
? handi tăχort- 'riputama'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Vt ka takjas.

tarduma : tarduda : tardun '(jahtudes) kõvaks muutuma, hanguma, hüübima; jäigaks, liikumatuks muutuma, kangestuma'
On oletatud, et võib olla läänemeresoome või soome-ugri tüvi, mille vasted on vadja tarttua 'kinni haarata; kinni jääda, takerduda; külge v kinni hakata; nakata; mõjuda, puutuda', soome tarttua 'kinni haarata; sekkuda; kinni jääda, takerduda; külge võtta v jääda; nakata', isuri tarttua 'kinni haarata; kinni jääda, takerduda; külge võtta v jääda; nakata', Aunuse karjala tartuo 'kinni haarata; sekkuda; kinni jääda, takerduda; külge võtta v jääda; nakata; hakata, alustada; mõjuda', lüüdi tarttuda 'kinni haarata; kinni jääda, takerduda; külge võtta v jääda; nakata; hakata, alustada', vepsa tartta 'kinni jääda, takerduda; külge võtta v jääda; juurduda; peale tulla, alata (haiguse kohta); hakata, alustada' ja võib-olla ungari tart 'hoidma; säilitama; pidama; arvama; kestma; pooleli v pidama jääma; suunduma; kaasa minema; kartma'. Seos selle tüvega on kaheldav tähenduserinevuse tõttu. Tähendust võib olla mõjutanud saksa erstarren 'kangestuma, jäigastuma; tahkuma'; piltl 'tarduma'. Vt ka tarretama.

tuupima : tuupida : tuubin 'midagi mehaaniliselt, nüri kordamisega meelde jätma, õppima; kellelegi midagi õpetama, aina ühte ja sedasama kordama; tihedalt kuhugi suruma v toppima, (täis) kiiluma'
◊ tuubil
● vadja tuuppia 'tõugata'
soome tuupata 'müksata, tonksata, tõugata, lükata'
Aunuse karjala tuupata 'ummistada, sulgeda, kinni jääda; toppida, tuupida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.