[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hoidma : hoida : hoian 'kinni pidama; olla laskma; säilitama; ohjeldama; hoolitsema, millegi järele valvama; kiindunud olema'
● liivi voidõ 'hoida, valvata; säilitada, alles hoida; pidada'
vadja oitaa 'hoida, kaitsta; armastada, hellitada; (karja) hoida, karjatada; säilitada; säästa, kokku hoida'
soome hoitaa 'hoolitseda, hoolt kanda, hoida; sooritada, korraldada, ajada; juhtida; pidada, kasvatada'
isuri hoitua 'säästa, säilitada, alles hoida'
karjala hoitoa 'hoida, hoolitseda; säilitada'
Läänemeresoome tüvi.

kaapama : kaabata : kaapan 'haarama, kahmama, krabama; (korraks) pühkima'; mrd 'varastama'
? ← rootsi kapa 'kaaperdama, hõivama, vallutama'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille vaste on soome kaapata 'kaabata, haarata, krahmata'. Tõenäolisemalt on soome tüvi rööplaen rootsi keelest. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid on ka kaugemates sugulaskeeltes, nt ersa kapoďems 'kaapama, haarama, kinni võtma; varastama', mokša kapəďəms 'kahmima, kahmama; neelama, alla kugistama'. Vormiliselt saab sõna tõlgendada kaapima tuletisena, on sellega ilmselt osaliselt segunenud.

kaaren : kaarna : kaarnat 'ronk (Corvus corax)'; mrd 'katuse viilulauad'
● liivi kārnaz 'kaaren; vares; puust konks, mis hoiab katuselaudu kinni'
soome kaarne 'kaaren'
isuri rhvl kaarne 'kaaren [?]'
Aunuse karjala kuarneh 'kaaren'
vepsa karni̮š 'vares'
saami gáranas 'kaaren; maja ots'
ersa kŕenč 'kaaren'
mokša krańč 'künnivares'
mari kurnə̑ž 'kaaren; harksaba'
udmurdi ki̮rni̮ž 'kaaren'
komi ki̮rni̮š 'kaaren'
neenetsi χǝrna, χǝrŋeʔ 'kaaren'
matori karguj 'kaaren'
Uurali tüvi. Eri keelte või keelerühmade vasted võivad olla ka rööpselt tekkinud. Häälikuliselt lähedasi ronga või varese nimetusi leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt ladina corvus 'ronk', cornix 'vares', vanakreeka korónē 'vares'. Vt ka kaarel.

kaha1 : kaha : kaha '(varrega eseme) laiem nõgus ots'; mrd 'reha pea; labida laba; käepide; (kala)kahv; vähinatt; tihe nooda pära, mõrra viimane sopp'
◊ kahur
● soome mrd kaha '(vitstest, laastudest, tohust) korv, suurem säilitusnõu; teivastest püünis; alus, raam lusikate või tööriistade hoidmiseks'
Aunuse karjala kaha '(vitstest, laastudest) süte- v heinavedamiskorv'
lüüdi kaha 'sütevedamiskorv; mõrra rõngas'
vepsa kahač 'kuivatusredelil heinu kinni hoidev kokkuseotud vitstepaar'
? udmurdi kož sõnaühendis kenos kož 'vilja-, jahu-, söödasalv'
? komi van srmt ki̮š 'õõnsus [?]'
handi χŏsap 'lahter, õõnsus; sahver'
mansi χusap '(säilitus)nõu'
? sölkupi koča 'kott'
Soome-ugri või koguni uurali tüvi. kahur on Esimese maailmasõja ajal loodud tuletis, tähenduslikuks seoseks tüvega on olnud teatud analoogia lusika, piibu vm kaha ja suurtükilafeti vahel.

kang1 : kangi : kangi 'tugev metallvarb v puulatt millegi üles- v lahtikangutamiseks; hoob; piklik kõva tomp mingit ainet'
◊ kange
● liivi kanktõ 'kange, jäik, paindumatu; tihedalt kinni või pingule tõmmatud'
vadja kankõa 'kange, jäik, paindumatu; tihe, paks (toidu kohta)'
soome kanki 'kang, tugev varb; teivas, varras; vinn; piklik kõva metallitomp'; kankea 'kange, jäik, paindumatu'; van kirjak 'karm, vali'
isuri kangi 'teivas, kang'; kankia 'kange, jäik, paindumatu; tugev (tuule kohta)'
Aunuse karjala kangi '(hrl puust) kang, teivas, latt; karuoda; seebikang'
lüüdi kang(i) 'kang (palkide veeretamiseks, tõstmiseks)'
vepsa kanģ 'kang (palkide veeretamiseks, tõstmiseks)'; kanged 'kange, jäik, paindumatu; kohmakas'
? ersa kaŋkstomoms 'jäigastuma, kangestuma, tarduma'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka kõngema.

kapp1 : kapa : kappa 'puunõu ühe pikema küljelauaga, kust kinni hoida; endisaegne mahumõõt'; mrd 'teatud pinnamõõdu ühik'
○ kirderanniku kappa
← alggermaani *skapa-
vanasaksi skap 'anum, nõu'
saksa mrd Schaff 'ammutamisnõu; toober; vilja-astja'
● vadja kappa 'kapp, kibu; mahumõõt'
soome kappa 'kapp, kibu; mahumõõt'; van 'teatud pinnamõõt'
isuri kappa 'mahumõõt; väike lohk; suur viljavihkude kuhi rehes'
Aunuse karjala kappu 'mahumõõt; haavapuust ümmargune kaaneta vakk'
lüüdi kappe͔ 'mahumõõt'
Eesti keelest on laenatud baltisaksa Kap 'ühe pikema küljelauaga puunõu' ning eestirootsi kapp 'ühe pikema küljelauaga puunõu'.

kasvama : kasvada : kasvan 'eluprotsessi tulemusena mõõtmetelt ja massilt suurenema, välja arenema; (taimede, puude kohta:) esinema, leiduma; taimkattega v karvadega tihedalt kattuma; rohkenema, tugevnema'; mrd 'idusid ajama; kasvatama'
◊ kasu
● liivi ka’zzõ '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; suureneda; kasvajat omada'
vadja kazvaa, kazvoa '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; sugeneda, tekkida'
soome kasvaa '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; idaneda, kasvama minna; suureneda; areneda, küpseda'
isuri kazvaa '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; tekkida'
Aunuse karjala kazvua '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; suureneda; tekkida; kasvatada'
lüüdi kazvada '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; tekkida'
vepsa kazda '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; suureneda; tekkida'
ersa kasoms '(eluprotsessi tulemusena) kasvama; suurenema, rohkenema; esinema, leiduma (taimede, puude kohta)'
mokša kasəms '(eluprotsessi tulemusena) kasvama; suurenema; kinni v umbe kasvama'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Tüve kaugemate sugulaskeelte vasteteks on lisaks esitatutele peetud ka mari kuškaš 'kasvama (inimese kohta); suurenema; kinni v umbe v kokku kasvama' ja ungari haszon 'kasu, kasum', kuid need on häälikuliselt kaheldavad. Teisalt on oletatud, et indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *h₂awks-e-, *h₂awks-o-, mille vasted on tohhaari auks-, oks- 'kasvama' ja leedu aukštas 'kõrge'. Tuletises kasu on v-häälik u eest kadunud (< *kasvo). Eesti keelest on laenatud eestirootsi kaso 'kaerapööris; humalakäbi' (← kasv, kasu )ja kaso, kaså 'kasu, tulu' (← kasu).

katsuma : katsuda : katsun 'käega, sõrmedega puudutama, puudutades kompama; midagi teha püüdma, proovima; millegi sobivust, tugevust vms järele proovima; maitsma, pisut sööma v jooma; vaatama, kaema'; mrd 'hankima, otsima, muretsema; kalapüünist tühjendama; millegi peale mõjuma'
◊ katsik
● vadja kattsoa 'vaadata; külastada; järele vaadata, hoida; hankida, muretseda; midagi teha püüda'
soome katsoa 'vaadata; külastada; järele vaadata, hoida; välja vaadata, valida; hooldada; arvata, millekski pidada'
isuri katsoa 'vaadata; üle vaadata, kontrollida; järele vaadata, hoida; kogeda, märgata; võrke nõuda; ennustada'
Aunuse karjala kaččuo 'vaadata; üle vaadata, kontrollida; hoida, hoolitseda; hoolida; arvata, kellekski v millekski pidada; välja valida, hankida; võrke nõuda; tahta, heaks arvata'
lüüdi kaťťš́oda 'vaadata; märgata; üle vaadata, kontrollida; järele vaadata, hoida; võrke nõuda; tahta, heaks arvata'
vepsa kacta 'vaadata; järele vaadata, hoida, hoolitseda; midagi teha püüda, proovida'
saami geahččat 'vaadata; millekski pidada; karjatada, järele vaadata; oodata'
? komi kaźavni̮ 'märkama, avastama; taipama, ära arvama'
Läänemeresoome-saami või läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt on oletatud, et hilisem germaani (? skandinaavia) laen, ← algskandinaavia *gātijan-, mille vasted on vanaislandi gæta 'valvama, kaitsma; järgima, kinni pidama' ja vanarootsi gǣta 'karjatama, hoidma, järele vaatama'.

kindel : kindla : kindlat 'usaldusväärne, oma funktsiooni hästi täitev; mittemuutuv, püsiv; vankumatu, järeleandmatu; selline, mille paikapidavuses pole põhjust kahelda; veendunud, mittekahtlev; eriline, kellelegi v millelegi omane'
◊ kinni
● vadja tšiintiä 'pingul; tugev, vastupidav, kõva'
soome kiinteä 'statsionaarne, kinnis-; liikumatu, muutumatu, püsiv; tahke, tihke; tugev, intensiivne; pidev, lakkamatu'
isuri kiintiä 'tihe, tihke; pingul'
Aunuse karjala kiińďei 'tihke, kitsas; pingul, tuubil; kõva, raskelt liigutatav; kitsi, ihne'
lüüdi kińďed 'tihke, kitsas'
saami giddat, giddes 'statsionaarne, kinnis-; tihe, tihke; kõva, raskelt liigutatav; kitsi'
Läänemeresoome-saami tüvi. kindel ja kõik esitatud sugulaskeelte vasted on mitmesuguste liidetega tuletised. kinni on vana käändevorm liideteta tüvisõnast, mis tänapäeva keeltes enam ei esine. Vt ka kiinduma.

kinni 'suletuks; suletuna; täis, umbe, kokku; täis, umbes, täidetuna; pealt kaetuks v kaetuna; sellisesse olukorda v sellises olukorras, et liikumine on takistatud v vabadus on piiratud; haarates külge, haardesse; haardes, küljes; õige lähedal; hõivatud' kindel

kleepima : kleepida : kleebin 'külgehakkava ainega kinnitama; millegi külge kinni hakkama; külgehakkava ainega koos olema'
○ leepima
← saksa kleben 'kleepima; kleepuma'
Laen on muganemisel muutunud astmevahelduslikuks: laenuallikale vastavad häälikuliselt täpselt nõrga astme vormid, nt kleebin. Teisalt on mõeldav, et kõigepealt on saksa keelest laenatud tüvi kleep-, ← saksa Kleb- 'kleep-' (esineb liitsõnades, nt Klebstoff 'kleepaine'), ning tegusõna kleepima on sellest tüvest tuletatud.

krabama : krabada : kraban 'kiiresti haarama, krahmama'
● vadja krapata 'haarata, krahmata'
isuri krabada '(kinni) krabada'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama tüve variant, mis sõnades rabisema ja/või rabama. Teisalt on peetud alamsaksa laenuks, ← alamsaksa grabben 'krabama'.

kõõluma : kõõluda : kõõlun 'millegi najale nõjatudes v millestki kinni hoides end kõlgutama, kiigutama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

lõugutama : lõugutada : lõugutan 'tööriistaga linavarsi murdma; (tagaselja) vatrama; suud pruukima, väljakutsuvalt v häbematult rääkima'
● vadja loukata '(millegi) vahele jätta, pigistada lasta; kinni jääda, kinni pigistatud saada; lonkida'
soome loukuttaa 'lõugutada; lõnksutada, kolksutada'
isuri louguttaa '(lina) lõugutada'
Aunuse karjala loukuttua '(lina) lõugutada'
lüüdi loukuttada '(lina) lõugutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

matma : matta : matan 'surnut hrl vastava kombetalitusega viimsesse puhkepaika toimetama; millegi alla varjule panema, peitma; peale paiskudes katma; takistavalt mõjuma, lämmatama'
● liivi mattõ 'maasse kaevata, matta'
vadja mattaa 'kinni katta; (kõvasti) sulgeda', mättäjäised, mättämised (mitm) 'matus'
soome matto '(vahe)lagi'
isuri mätökset (mitm) 'matus'
karjala matto '(vahe)lagi'
Võib olla tuletis samast tüvest mis sõnas manner. Tegusõna esialgne tähendus oli 'mullaga katma', rituaalse tähenduse omandas sõna hiljem. Teise seisukoha järgi on läänemeresoome sõnade vasteks ka saami muohttit 'lund sadada' ning tüvi on varaalgslaavi või baltoslaavi laen, ← *mat-, mille algne tähendus on olnud 'viskama, loopima; keerutama, keerlema; tormama, tuiskama' ja mille vaste tütarkeeltes on nt vene motát' 'kerima, haspeldama; vangutama, vehkima; raputama, loopima'. Eesti keelest on laenatud soome mrd matokset, mattajaiset 'matused' (← matused).

mässama : mässata : mässan '(riigi)võimule vastuhakust osa võtma; tormitsema, möllama; millegagi tegevuses olema'
◊ mässima, mäsu
← vene mešát’ 'segama, segi ajama'
● Teise seisukoha järgi võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille vasted on vadja mäsätä (oleviku ains 1P mässään) 'häirida; sassi ajada; segada, liigutada (toitu); (kinni) mässida', soome mässätä 'õgida; prassida; noomida, pahandada'; van kirjak 'kakelda, lärmata', isuri mässätä 'prassida, möllata' ja millega on segunenud nimetatud vene allikast pärit laentüvi. mäsu on tuletis nimisõnast mäss.

mülgas : mülka : mülgast 'veel lõplikult kinni kasvamata koht soos, laugas; muda-, poriauk'
? ← balti
leedu muklynė 'tüma koht, mädasoo'
läti muklaine, muklājs 'soine koht, raba'
Balti algupära eeldab häälikute kohavahetust kl > lk või lk-list balti allikat. Teisalt on peetud häälikuliselt ajendatud tüveks. Vt ka mültuma.

mültuma : mültuda : mültun 'kinni kasvama, ummuksis kõdunema'
Võib olla sama tüvi mis sõnas mülgas, -k- võib olla liite -tu- lisandumisel välja langenud. Sõna on kirjakeeles kasutusele võetud uues tähenduses, murdesõnad mültümä, mültima on tähendusega 'ummuksis kustuma; riknema'.

nabima : nabida : nabin 'napsama, käte, sõrmede, mokkade, hammastega vms haarama; sõrmede, käte nobedasti liikudes midagi tegema'
← alamsaksa snabben 'kinni nabima, kahmama, napsama, kinni haarama'

nakkama : nakata : nakkan 'külge hakkama (haigus)'; mrd 'siirduma mingisse tegevusse või olukorda, hakkama'
? ← balti
leedu įšokti '(sisse) hüppama'
läti iesākt 'algama, alustama, hakkama'
● Salatsi liivi nakk '(kinni) haarata; nakata; kavatseda; alustada, hakata; kinni püüda, kinni võtta'
Samatüvelisest balti allikast võib olla laenatud ka hakkama. On ka oletatud, et läänemeresoome-mordva tüvi, mille vasted on ersa navams 'värvima; sisse kastma' ja mokša navams 'pistma, sisse pistma, toppima; sisse kastma'. Veel on arvatud, et läänemeresoome tüvi, mille vasted on soome nakata 'visata, heita'; mrd '(kinni) lüüa' ja Aunuse karjala nakata 'peale v selga laduda v vinnata; heita, visata; kuhjata; lüüa', tähenduslikult on see kaheldav.

niduma : niduda : neon 'tihedalt (põimides) siduma, ühendama; punuma'
? ← indoeuroopa *ned-, *nedh-
vanaindia náhyati (oleviku ains 3P) 'seob'
● vadja nittoa 'tihedalt siduda v mässida'
soome nitoa 'köita (nt raamatut); kinnitada, kinni siduda, ühendada; punuda, põimida'
isuri nittooa 'tihedalt siduda'
Aunuse karjala niduo '(vikatile vart) kinnitada; tungida, trügida, tükkida'
lüüdi nidoda 'kinnitada, kinni siduda'
saami njađđit 'kinnitada, kinni siduda; kinni neetida; (külge) õmmelda; (külge) kududa; nööriga siduda'
ersa ńeďams 'lükkima; (üles) riputama; otsa panema'
mokša ńeďams 'lükkima'

nöör : nööri : nööri 'niidist jämedam ja köiest peenem punutud v keerutatud sidumis- ja kinnitusvahend'
← alamsaksa snōr(e) 'nöör, mõõdunöör; pael, juuksepael; kalapüügiriist'
Osaliselt võib olla laenatud rootsi keelest, ← rootsi snöre 'nöör; pael'. Samatüveline tegusõna nöörima võib olla alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa snoren 'kinni nöörima, kinni siduma; paeltega kaunistama'. Eesti keelest võib osaliselt olla laenatud vadja šnööri 'nöör, vokinöör'.

ohi : ohja : ohja 'hobuse juhtimiseks kasutatav pikem rakmerihm v -nöör, mille otsad kinnitatakse valjaste v päitsete külge kahel pool looma suud'
◊ ohjeldama
? ← alggermaani *ansjā
vanaislandi æs 'auk servas, ääristuses (lõnga läbitõmbamiseks)'
alamsaksa ȫse 'käepide, silmus rihmast kinni hoidmiseks looma kaelas'
● liivi ū’oḑlõz, ū’oļmõz 'ohi'
vadja õhja 'ohi'
soome ohja (hrl mitm) 'ratsuti, ratsmed; ohjad'
isuri ohjat (mitm) 'ohjad'
Aunuse karjala ohjas 'ohi'
lüüdi ohďas 'ohi'
vepsa ohǵäse͔d (mitm) 'ohjad'
Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, öös.

pahtuma : pahtuda : pahtun 'hrl kuivamisel kõvaks v koorikuliseks muutuma'; mrd '(puuesemete kohta:) niiskusest paisuma, turduma'
● soome mrd pahtua 'külge, kinni jääda; tahkuda'
vepsa pahtuda 'hüübida (vere kohta)'
Sama tüve vasted võivad olla ka murdesõna pahtuma 'keema', liivi pā'tõ '(herneid, ube) küpsetada', vadja paahtua 'kõrbeda; hüübida (vere kohta)', soome paahtaa 'kõrvetada, põletada; röstida, küpsetada; kihutada, (teha) rabada', isuri paahtua 'kõrbeda, põhja hakata', karjala poahtoa 'kõrvetada, kuumutada, kuivatada; paista (päikese kohta)', lüüdi puahtada 'kõrvetada, põletada' ning võib-olla ka udmurdi pi̮ži̮ni̮ 'küpsetama' ja komi pe̮žni̮ 'kõrvetama; küpsetama, hautama'. Sel juhul läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. On arvatud ka, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *bā-ja-, mis võib olla laenatud ka sõnas paaduma.

pakatama : pakatada : pakatan '(lõhkemiseni, rebenemiseni) paisuma, pungile minema, pungil olema; lõhenema, pragunema'
● vadja pakahtaa 'pakatada, lõhki minna'
soome pakahtua 'lämbuda; nõrkeda; lõhkeda'
Aunuse karjala pakehtuo 'hüübida (vere kohta)'
karjala pakehtuo, pakahtuo 'kinni jääda, paakuda; hüübida (vere kohta); lämbuda, sulguda, lõhkeda'
lüüdi pakehtuda 'pakseneda, hüübida (vere kohta)'
? handi paχǝn- 'tõusma (päikese kohta); järsku tõusma ja üle kallaste ajama'
? ungari fakad 'purskuma, purskama; puhkema, pakatama; lähtuma'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas pagisema. Handi ja ungari vasted võivad olla sel juhul rööpselt tekkinud. Sama tüvi võib olla sõnades pakane, pakk2, pakk4.

petma : petta : petan 'kedagi hrl tahtlikult eksiteele, eksiarvamusele viima, alt vedama; armastus- v abielusuhetes truudusetu olema, truudust murdma; kavalusega, mingi võttega meelitama, peibutama'
? ← balti *spend-
leedu spęsti (oleviku ains 3P spendžia) '(lõksu) üles seadma'
läti spiest 'suruma, pressima, (kinni) püüdma'
● liivi piettõ 'valetada, petta'
vadja pettää 'petta, ära osta, meelitada; valetada, luisata'
soome pettää 'petta, alt vedada; reeta; valetada'
isuri pettää 'petta'
Aunuse karjala petteä 'petta, valetada'
lüüdi petties, petteges 'kogemata'
vepsa pettas 'eksida'
Tuletis pettuma on keeleuuenduse ajal soome keelest laenatud, ← soome pettyä 'pettuda'.

pidama : pidada : pean 'kohustatud v sunnitud olema; sobivaks, vajalikuks osutuma; kavatsema; hoidma'
◊ peatama, pidev, pidi, pidu
● liivi pi’ddõ 'hoida, kanda; arvata'
vadja pitää 'sunnitud, kohustatud olla; kinni pidada v hoida; hoida, säilitada; tähistada, korraldada'
soome pitää 'hoida, pidada; kanda, kasutada; pidada, korraldada'
isuri pitää 'hoida; riideid kanda; pühi tähistada, pidutseda; kohelda külalisi; vaja olla, kohustatud olla'
Aunuse karjala pidiä 'hoida; kanda; kulutada, raisata'
lüüdi piďädä 'hoida, kasutada; kulutada, raisata; vaja olla; pidutseda, tähistada; sunnitud, kohustatud olla'
vepsa pidada '(kinni) hoida; säilitada; kanda; suhtuda; kulutada, raisata; vaja olla'
ersa peďams 'ühendatud olema, ühinema, kleepuma, kinni haarama, jääma'
mokša peďəms 'kinni jääma, (kinni) haarama, klammerduma'
? handi pĭt- 'sattuma, jõudma; kinni jääma; suubuma'
? mansi pat- 'sattuma; algama, hakkama; kukkuma'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi. pidi on da-tegevusnime vana käändevorm. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pito 'vabaõhupidu', pido 'peoõhtu' ja baltisaksa Piddu 'pidu' (← pidu).

pigistama : pigistama : pigistan 'kinni haarates v vajutades tugevasti suruma, muljuma; liiga tihedalt keha ümbritsema, liiga kitsas v väike olema'
● liivi pīkstõ 'pigistada, suruda, muljuda'
vadja pikissää, piikissää 'pigistada, suruda, muljuda'
isuri pigistää, piigistää 'pigistada'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Esialgne tähendus on võinud olla 'tugevasti suruma ja sellega nt looma häälitsema panema'. Isuri vaste pigistää võib olla eesti keelest laenatud.

pliks (annab edasi kerget (kõlavat) lööki) 'kähku, kiiresti'
● vadja pliks 'pliks!, plõks!; vilks(ti)', pliksata 'pilgutada'
isuri pliksahtaa 'kõlava löögiga kinni langeda (püünise kohta)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades laks, loksuma, luksuma.

pooma : puua : poon 'surmama sel moel, et silmus suleb surmatava hingamiselundid ja kaela veresooned tema enda keha raskusega; nöörima, soonima'
● ? liivi pūgõ 'puua'
saami buv'vot 'pitsuda, lämbuda'
ersa povams 'ära kägistama'
mokša povams 'ära kägistama'
? mansi pūχi, pūγì, pūwi '(kinni) haarama, võtma'
? ungari fog 'hoidma; võtma; (kinni) püüdma'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi.

pung2 : punga : punga van 'rahakott'
← alamsaksa punge 'tasku, väike kott'
← rootsi pung 'rahakott, kukkur; tubakakott'
Eesti keelest võivad olla laenatud liivi pūnga 'tasku, kott' ja soome mrd ponko liitsõnades ponkonahka 'hülgenahk, millest tehakse tubakakotte', tupakkaponko 'hülgenahast tubakakott, mis tõmmatakse nööriga kinni'. Vt ka tengelpung.