[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

king : kinga : kinga 'jalalaba kattev kontsaga jalats, mis ei ulatu pahkluust kõrgemale'; mrd 'pastel; hobuseraud; adratald'
◊ kängitsema
← alggermaani *skenka 'koib, koot'
saksa Schinken 'sink'
rootsi skinka 'sink; seapraad; seakints, -reis'
● liivi kǟnga 'king'
vadja tšentšä 'jalats (üldiselt); kodutehtud pehme säärsaabas; pastel; viisk'
soome kenkä 'king'
isuri kengä 'king'
Aunuse karjala kengü 'saabas; king; hobuseraud'
lüüdi keng(ä) 'saabas'
vepsa kenǵ 'jalats'
Laenuallika ja läänemeresoome sõna tähenduserinevust on seletatud nii, et jalatseid valmistati loomajalgade nahast. kängitsema on tuletatud murdelisest tüvevariandist käng.

koib : koiva : koiba '(looma) jalg'
● liivi kūoiba 'hülgenahast king'
vadja koipa 'koib, jalg'
soome koipi 'koib, jalg'
isuri koibi 'koib, jalg'
karjala koipi 'koib, jalg'
lüüdi koib 'koivanahk'
Läänemeresoome tüvi.

kompa : kompa : kompat 'paksu puutallaga king' komberdama

kängitsema : kängitseda : kängitsen 'jalatseid, jalavarje (ka sukki v sokke) jalga panema' king

nagli : nagli : naglit 'naelik, naelking'
← saksa Nagelschuh 'naelking'
Laenatud on vaid saksa liitsõna (Nagel 'nael' + Schuh 'king') esikomponent. Varem on laenatud selle saksa tüve germaani vaste, nael. Arvatavasti on sõna alguses esinenud vaid mitmuses (naglid), hiljem on selle kõrvale moodustatud ainsuse vorm.

trits : tritsu : tritsu van 'uisk'
○ rits
← alamsaksa strītscho 'uisk'
← baltisaksa Trittschuh 'uisk'
Mõlemad võimalikud laenuallikad on liitsõnad, alamsaksa strītscho < strīt ( striden 'pikkade sammudega astuma') + scho 'king', baltisaksa Trittschuh < saksa Tritt ( treten 'astuma, sammuma') + Schuh 'king'. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi trits, tritso 'uisk'.