[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

julge : julge : julget 'kartmatu, vapper'
◊ jultuma
● liivi julgi 'kindel'
vadja julkõa 'julge; jultunud'
soome julkea 'jõhker; jultunud'
isuri julkia 'julge; jultunud'
Aunuse karjala julgei 'julge'
Läänemeresoome tüvi. Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud. jultuma on tuletatud nõrgaastmelisest tüvevariandist, milles k vaste on välja langenud.

jäme : jämeda : jämedat 'suhteliselt suure ümber- v läbimõõduga'
◊ jämune
● liivi ja’mdõ 'paks, jäme'
vadja jämiä 'jäme; paks, tihe'
soome mrd jämeä 'kange, jäik, tugev, kindel'
isuri jämmiiä 'paks, tihe'
Aunuse karjala jämei 'jäme, paks'
lüüdi ďämed 'jäme, paks'
vepsa jämed 'paks, hästi toidetud'
Läänemeresoome tüvi.

kalk : kalgi : kalki 'vali, karm, hoolimatu; kõle, külm; rabedalt kõva; (vee kohta:) kare'; mrd 'kitsi, ihnus; intensiivne, tugev, maheduseta'
◊ kalge, kalgenduma
● ? soome van srmt kalki 'vaene, õnnetu, raske saatusega'
vepsa kauged, kāged 'kõle, külm; jäme, kare; ebasõbralik'
ersa kalgodo 'kõva, jäik; kare (nt riie, juuksed, vesi); vali, karm'
mokša kalgəda 'kõva, kare; kindel, vali'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

kangas : kanga : kangast 'kangaspuudel v kudumismasinal laia lindina valmistatud pikk riidetükk; lõimelõngad käärimisel'
← alggermaani *ganǥa-z
taani gang '40 lõimelõnga'
keskülemsaksa ganc 'kindel lõngade arv lõimes'
alamsaksa gank 'kindlaks määratud, kindlast lõngade arvust koosnev lõime laius'
● liivi kāngaz 'kangas, riie'
vadja kangas 'linane kangas; riie, riidematerjal'
soome kangas 'kangas, riie'
isuri kangas 'valmis kodukootud või kootav linane kangas'
Aunuse karjala kangas 'kangas, riie; kangasteljed'
lüüdi kangaz '(kootav) kangas; kangasteljed'
vepsa kangaz 'valmis kodukootud või kootav kangas; (üles pandud) lõimed'
On ka oletatud, et laenuallikas on alggermaani *kangura-, mille vasted on vanaislandi ko̜ngur liitsõnas ko̜ngur-váfa 'ämblik' ja saksa Kanker 'pikkjalg (teatud ämblik)', või alggermaani *χanǥa-z, *χanga-, mille vasted on keskülemsaksa hanc liitsõnas umbe-hanc 'keep; eesriie' ja gooti hāh liitsõnas faura-hāh 'eesriie'.

kants1 : kantsi : kantsi 'kaitseehitistega ümbritsetud tugevasti kindlustatud asula; kindel tugi, võimas tugipunkt'; mrd 'kaitsemüür; varemed; alusmüür; kõrgendik; vall, kuhjatis'
○ kirderanniku kantsi
← alamsaksa schanze 'kuiv haokubu; kindlustus, (kaitse)vall, kaitserinnatis'

kiinduma : kiinduda : kiindun 'tähelepanelikult kellelgi v millelgi peatuma; sügavat poolehoidu v pidevat huvi tundma hakkama, armastama hakkama'
← soome kiintyä 'kiinduda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletis samast tüvest mis sõnas kindel.

kindel : kindla : kindlat 'usaldusväärne, oma funktsiooni hästi täitev; mittemuutuv, püsiv; vankumatu, järeleandmatu; selline, mille paikapidavuses pole põhjust kahelda; veendunud, mittekahtlev; eriline, kellelegi v millelegi omane'
◊ kinni
● vadja tšiintiä 'pingul; tugev, vastupidav, kõva'
soome kiinteä 'statsionaarne, kinnis-; liikumatu, muutumatu, püsiv; tahke, tihke; tugev, intensiivne; pidev, lakkamatu'
isuri kiintiä 'tihe, tihke; pingul'
Aunuse karjala kiińďei 'tihke, kitsas; pingul, tuubil; kõva, raskelt liigutatav; kitsi, ihne'
lüüdi kińďed 'tihke, kitsas'
saami giddat, giddes 'statsionaarne, kinnis-; tihe, tihke; kõva, raskelt liigutatav; kitsi'
Läänemeresoome-saami tüvi. kindel ja kõik esitatud sugulaskeelte vasted on mitmesuguste liidetega tuletised. kinni on vana käändevorm liideteta tüvisõnast, mis tänapäeva keeltes enam ei esine. Vt ka kiinduma.

kinni 'suletuks; suletuna; täis, umbe, kokku; täis, umbes, täidetuna; pealt kaetuks v kaetuna; sellisesse olukorda v sellises olukorras, et liikumine on takistatud v vabadus on piiratud; haarates külge, haardesse; haardes, küljes; õige lähedal; hõivatud' kindel

kõva : kõva : kõva 'koostiselt tihe, survele vastupidav; kindel, tugev'
◊ kõvasi
● liivi kõvā 'kõva'
vadja kõva 'kõva'
soome kova 'kõva; vali, range; raske'
isuri kova 'kõva'
Aunuse karjala kova 'kõva'
lüüdi kova 'kõva'
vepsa kova 'kõva; tugev, vali'
Läänemeresoome tüvi.

lahvandus : lahvanduse : lahvandust 'jääta koht jäätunud veekogul'
? ← alggermaani *lausa-z
vanaislandi lauss 'lahtine, mitte kindel, vaba, lõtv; nõrk; kerge (uni)'
vanarootsi lȫs 'lahtine, mitte kindel, vaba, lõtv'
gooti laus 'lahti, tühi'
● soome lauha 'pehme, mahe; tasane'
Aunuse karjala lauhtuo 'nõrgeneda, pehmendada, vaibuda; üle minna, järele anda (valu kohta); rahuneda'
lüüdi lauhtuda 'leppida; pehmeneda (ilma kohta)'
vepsa lauhtuda 'niiskuda; tahkuda; rahustada, vaigistada'
Germaani laen on häälikuliselt kaheldav. Sama germaani tüvi on laenatud sõnas lausa.

last : lasti : lasti 'teisaldatav koorem v laadung (eriti laevaga veetav)'
← alamsaksa last 'koorem, laadung; kindel kauba kaal'
← saksa Last 'koorem, laadung'

nõrk : nõrga : nõrka 'mitte tugev, kindel v vastupidav; (intensiivsuselt, võimsuselt) vähene; kehv, ebarahuldav, küündimatu'; mrd 'vedel; vedelik, leem'
○ kirderanniku nork(ka)
● liivi nȭrka 'nõrk, jõuetu'
vadja nõrkk 'sünge, tusane, nukker [?]'
soome mrd nerko, nerkko 'väike, nõrk'
? ersa nuŕka 'lühike'
? komi van srmt ńurk 'kõhn'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi.

pädev : pädeva : pädevat 'asjatundlik; võimkondlik'
← soome pätevä 'kehtiv; pädev, suuteline; piisav; kindel'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal.

range : range : ranget 'kuulekust nõudev, üleastumiste ja eksimuste puhul karmilt karistav, vali; kõrvalekaldumisi mittelubav, vaieldamatut järgimist nõudev; vankumatult kindel; tagasihoidlikult, asjalikult lihtne'
Keeleuuenduse ajal loodud tehistüvi, impulss-sõnad on võinud olla saksa streng 'vali, range, tõsine; terav, vänge; täpne, kõrvalekaldumisi mittelubav', soome ankara 'vali, range' ja kange ( kang1).

roog2 : roo : roogu 'mõne kõrrelise (pilliroo, bambuse vms) tugev kõrs; pilliroog; roostik; kandev tugiosa, rood, roots'; mrd 'kaevuvinn'
← alggermaani *brōkō
saksa Bruch 'lodu, madal vesine maa'
taani brok 'lodu, madal vesine maa'
← balti *drōgas
preisi drogis 'pilliroog'
● liivi rūogõ(z) '(pilli)roog; pool (kerimiseks)'
vadja rooko '(pilli)roog; rood, roots (sulel)'
soome ruoko 'pilliroog; (mõne taime) tugev lüliline vars'
isuri roogo, roogu 'pilliroog; pool (kerimiseks)'
Aunuse karjala ruogo 'pilliroog'
lüüdi ruog(o) 'pilliroog'
vepsa rogo 'kõrkjas, pilliroog; hundinui'
Lule saami ruohkō 'pilliroog'
Balti allikas oleks semantiliselt sobivam, kuid pole kindel, kas esitatud balti tüvevariant on tegelikult esinenud, preisi sõna võib lähtuda ka teistsugusest algkujust. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud. Tähendused on osaliselt segunenud tüve rood1 tähendustega.

selge : selge : selget 'hästi loetav, nähtav, kuuldav v haistmisega tajutav; kindel, ilmne; arusaadav; klaar, puhas; täielik, päris'
◊ seletama, selitama
● liivi sieldõ 'selge, puhas'
vadja seltšiä 'selge, kirgas; selge peaga, tark; kaine'
soome selkeä 'selge, kirgas; pilvitu; hästi loetav, nähtav jne; taibukas'
isuri selkiä 'kirgas; arusaadav; kindel, ilmne'
Aunuse karjala selgei 'selge, puhas'
lüüdi šelged 'selge, kirgas (ilm, hääl)'
vepsa seľged 'selge, kirgas; puhas (prügita, lisanditeta)'
saami čielggas 'selge, kirgas'
Läänemeresoome-saami tüvi. Tuletistes seletama ja selitama on g vaste kadunud.

sihker : sihkri : sihkrit kõnek 'selge, klaar; kindel'
← saksa sicher 'kindel, ohutu; usaldatav; julge'

sitke : sitke : sitket 'vastupidav, vintske, kõva ja painutatav; veniv ja kleepuv; tugev, väsimatu'
○ lõunaeesti sik(k)e
● liivi sikţ, sitkõz 'sitke'
vadja sitkõa 'sitke; visa; range; kitsi'
soome sitkeä 'sitke; visa'
isuri sitkiä 'sitke; kitsi'
Aunuse karjala sitkei 'sitke; painduv'
lüüdi šitked 'sitke'
vepsa sitked 'sitke'
saami dađgat 'kindel, tugev'
Läänemeresoome-saami tüvi.

tagama : tagada : tagan 'millegi olemasoluks, toimumiseks vajalikke tingimusi täitma, midagi kindlustama, garanteerima'; mrd 'söandama'
? ← vanarootsi taka '(endale) võtma; riisuma, röövima; nõudma; garantiid andma'
● soome taata 'tagada; käendada; vastutada'
isuri taada 'kindel olla'
Aunuse karjala tagua- 'tagada, käendada'
? vepsa takaada 'kavatseda; lubada'
Osaliselt on tüve mõjutanud taga.

tahe : taheda : tahedat 'kuivaks tõmbunud, kuiv; mitte vesine, parajalt soolane; kindel, toekas, meeldiv, mõnus'
◊ tahke
● liivi tō’ndõ 'kuivada, taheneda'
vadja tahõa 'mure, jahune; kobe, kohev', tahk 'mure, jahune'
soome mrd tahea 'jahune', tahkea 'mure, jahune, kohev; libisematu, sitke, kleepuv'
isuri tahhiia 'mure, jahune'
Aunuse karjala tahei 'mure, jahune'
Läänemeresoome tüvi. Sõnas tahke on ilmselt vana k-liide.

taks : taksi : taksi 'tasu-, maksumäär, (kindel) hind v tasu, tariif; norm, määr'
← saksa Taxe 'taks, norm, määr, kindlaksmääratud hind; hinnanguline maksumus'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt ladina keelest, ← keskladina taxa 'hinnang'.

teadma : teada : tean 'informatsiooni omama, milleski selgusel, kindel olema; (ära) tundma, tuttav olema; oskama; taipama, märkama'
◊ täos
● liivi tīedõ, tieudõ 'teada, informatsiooni omada'
vadja täätää 'teada, informatsiooni omada; (ära) tunda, tuttav olla; osata; ennustada'
soome tietää 'teada, tunda; aimata, taibata; ennustada; põhjustada, kaasa tuua'
isuri tiitää 'teada, informatsiooni omada; ennustada; osata'
Aunuse karjala tiediä 'teada, informatsiooni omada; osata; (ära) tunda, tuttav olla; kogeda; ennustada; tähendada'
lüüdi ťiettä 'teada, informatsiooni omada; (ära) tunda, tuttav olla'
vepsa ťeta 'teada, informatsiooni omada; osata; asja tunda; uskuda (nt jumalat)'
Tõenäoliselt tuletis tüvest tee1, sõna algne tähendus võis seega olla 'teed juhatama; teed leidma'. Teisalt on oletatud, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *stē-, mille vaste on vanarootsi stā 'seisma; välja kannatama, taluma'. (Sama germaani tüve on pakutud seedima laenuallikaks.) Kirjakeelne tüvevariant lähtub erandlikult neist murretest, kus pikk vokaal on diftongistunud, murretes esineb ka algsemaid, pika vokaaliga tüvevariante täädmä, teedmä. Määrsõna täos on sellest tüvest tuletatud nimisõna *tääd seesütleva käände vorm.

tiivis : tiivi : tiivist 'tihe, kokkusurutud, kompaktne'
← soome tiivis 'tihe, kompaktne; läbilaskmatu; intensiivne, elav, vilgas (tegevuse kohta)'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome murretest on laenatud kirderannikumurretes ja Hiiumaal esinev sõna tiiv 'tihe, pingul', ← soome mrd tiivi 'tihe, kompaktne; täpne, kitsi; hea, kindel'.

troost : troosti : troosti 'lohutus'
○ roost, rööst
◊ trööst
← alamsaksa trōst 'südamerahustus, kindel lootus; lohutus, troost; agar abi; abistaja'
trööst on tüve rööpvariant, mis kajastab alamsaksa vahelduvat hääldust või on kujunenud tegusõna trööstima mõjul. Samatüveline tegusõna troostima on alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa trōsten 'lohutama, kindlat lootust andma; aitama; lootust millelegi panema; ennast rahustama, rahunema, millegagi leppima'. trööstima on laenatud samast alamsaksa allikast või saksa keelest, ← saksa trösten 'lohutama, trööstima'.

truu : truu : truud 'selline, kes kiindumusest v kohusetundest on mingis suhtes püsivalt, muutumatult kindel ja usaldatav, ustav; (tegevuses, harjumustes) jätkuvalt püsiv; millegagi täpses vastavuses olev'
○ ruu, pruu, trui
← alamsaksa truwe 'ustav, truu, truusüdamlik'

tugev : tugeva : tugevat 'suure jõuga; suure intensiivsuse, tõhususe v mõjujõuga; vastupidav, kindel, sitke; silmapaistev, kõrgetasemeline; (mõõtmeilt, mahult) suur, toekas; (hulgalt, määralt) tubli, korralik' tugi

tund : tunni : tundi '1/24 ööpäevast, 60 minutiga võrduv ajaühik, sellise kestusega ajavahemik; hrl 45-minutiline ajavahemik õppetöö põhivormina; (oma eripäraga) aeg, (õige, sobiv) hetk'
○ tunn
← alamsaksa stunde, stunt 'tund, (kindel) aeg; kord (korduvus)'
Eesti keelest on laenatud vadja tunni 'tund; kellaaeg' ja isuri tunni 'tund'.

turb2 : turva : turba 'tugev, kindel' turv

turv : turva : turva 'kaitse, julgeolek; tugi'
◊ turb2
? ← alggermaani *trūwɔ̄ⁿ
vanaislandi trúa 'usaldus, usk'
● vadja turva 'tugi, kaitse, toetus'
soome turva 'julgeolek, kaitse, vari; tugi'
isuri turva 'julgeolek, kaitse, vari'
Aunuse karjala turvu '(majanduslik) julgeolek, tugi, abi'
vepsa turviš, turviľ '(kellegi, millegi) abil'
On ka oletatud, et tüvi on indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *tr̥uō- 'tugev olema, vastu pidama', mille vaste on vanaindia tūrvā-mi 'ülekaalukas, parem olema'. Sõna on kirjakeeles kasutusele võetud soome keele eeskujul, tuletis turvaline on laenatud, ← soome turvallinen 'kindel, julge, kaitstud, ohutu'. Vt ka tuvastama.

tõsi : tõe : tõtt 'tegelikku olukorda kajastav, ses mõttes õige ütlus, jutt vms, see, mis on päriselt olemas'
○ kirderanniku tosi
◊ tõde
? ← balti *statija-
leedu stačias 'vertikaalne; püstine'
? ← alggermaani *stōđia- 'kindel, vankumatu, püsiv, tõsine, aus, õiglane'
● liivi tuo’ž 'tõsi, tõde'
vadja tõsi 'tõsi, tõde'
soome tosi 'tõsi, tõde; tõeline, õige, päris, ehtne; tegelikkus, tõelisus; (miski) tõsiselt võetav'
isuri tosi 'tõsi, tõde'
Aunuse karjala tozi 'tõsi, tõde; tõeline, õige'
lüüdi toži 'tõsi, tõde'
vepsa toźi 'tõsi, tõde'
saami duohta 'tõsi, tõde'
Saami vaste on tõenäoliselt läänemeresoome keeltest laenatud. Vt ka tõik.

tüma : tüma : tüma 'pehme; soine koht pinnases'; mrd 'pigi'
● ? liivi tǖma 'liikumatu, kange, tuim; nüri, tömp'
vadja tümä väljendis tümässi tetšemä 'oimetuks lööma', tümäkõs 'pehmevõitu'
soome tymä 'liim'; mrd 'paks, püdel; paks mass, puder, leem; liikumatu, kange; kõva, kindel'
isuri tümä 'kange, tuim'
karjala tümäkkä 'paks, püdel'
vepsa ťümä '(veetaimedest tekkinud) muda, kõnts, lima'
saami van srmt dabme 'liim'
mari lümö 'liim, kliister'
udmurdi ľem 'liim'
komi ľem 'liim; kleepuv ollus (nt taimedel); lima'
? handi ajəm 'liim'
? mansi ēľəm 'liim'
? ungari enyv 'liim, kliister'
neenetsi jib́a 'liim'
eenetsi ďi 'liim'
nganassaani ďimi 'liim'
sölkupi ći̮mə 'liim'
kamassi nəme 'liim'
matori *ńime, *nime 'liim'
Uurali tüvi. Vt ka tümitama.