Eessõna (pdf) • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 24 artiklit
kahl : kahlu : kahlu 'salk, kimp, tuust'; mrd 'linnuparv'
● liivi kō’l '30 kala'
soome mrd kahlo 'kimp, (õle- v lina)kubu, -vihk'
kera : kera : kera 'ümmargune pallikujuline keha'; mrd 'rull, rõngas'
◊ kerima
● liivi kierā 'kera'
vadja tšerä 'kera'
soome kerä 'kera'
isuri kerä 'kera'
Aunuse karjala kerä 'kera; kapsapea'
lüüdi kerä, kera 'kera; kapsapea'
vepsa kera 'kera; kapsapea'
ersa kiŕe 'kera'
mokša kəŕńä 'kera'
? handi kăr 'kindlaarvuline nahkade kimp (10 v 100 oravat, 10 rebast), kalade kimp'
? mansi kwāräk 'kimp, kera'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi.
kimbutama : kimbutada : kimbutan 'kellelegi ebameeldivusi vms valmistama, kedagi ahistama; (soovide, tahtmiste kohta:) vaevama, kiusama' kimp
kimp : kimbu : kimpu 'kokku seotud väiksem hulk ühetaolisi esemeid; komps, pamp; väike koorem'; mrd 'kamp, salk, parv; kimbatus'
○ kirderanniku kimpu
◊ kimbutama
● liivi kimp 'kimbatus, ebameeldivus; kimp, punt'
soome kimppu 'kimp, punt'; mrd '(vilja)vihk'
isuri kimppu 'kimp, punt; (mitm) sääremarjad'
Aunuse karjala kimpu 'kaklus, möll, riid; pidu'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kimp, kimmp 'kimp, punt; küür, kühm', kimmp 'täbar olukord, hädaoht' ja osaliselt võib-olla läti mrd ķimpa 'äpardus, ebaõnn; kamakas; heinakoorem; vitsakimp'. Vt ka kimps.
kimps : kimpsu : kimpsu 'komps, pamp'
● soome kimpsu (hrl mitm) 'asjad; tööriistad'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, lähedane tüvi on nt sõnades kamps ja komps1. Võib ka tõlgendada kui tüve kimp varianti, mis on moodustatud häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul.
kubu : koo : kubu 'suur seotud kimp v vihk'
← balti
leedu guba 'viljahakk'
läti guba 'saad, hunnik'
● liivi ku’b 'hunnik; kogus, kogum, ühendus', ku’bbõ 'koos, kokku'
vadja kupo '(õle)kubu; kimp, tuust; haokubu'
soome mrd kupo, kupu 'õle- v linakubu; viljavihk'
isuri kupo, kubu 'kubu; oksakimp'
Aunuse karjala kubo '(õle)kubu'
lüüdi kubo, kubu '(õle)kubu'
Isuri kubu ja soome kupu on osaliselt laenatud eesti keelest. Vt ka pugu.
mari : marja : marja 'taimede lihakas hulgaseemneline vili, (igapäevakeeles ka) lihakas söödav koguvili v luuvili; kala terataolised munad'
● liivi mōŗa 'mari'
vadja marja 'mari'
soome marja 'mari'
isuri marja 'mari'
Aunuse karjala muarju 'mari'
lüüdi muarď 'mari'
vepsa maŕj 'mari'
saami muorji 'mari'
? ersa maŕ '(liitsõnades) mari'
? mokša maŕ 'õun; (liitsõnades) mari'
mari mör 'maasikas; mari'
? handi mŭrəp 'kimp rabamurakaid'
? läänemansi moåri liitsõnas pul-moåri 'marjakobar'
Läänemeresoome-mari või soome-ugri tüvi. Vt ka mamm.
noos : noosi : noosi 'saak, saadud v hangitud (toidu)kraam; (saagi) hulk, kogus'
← vene nóša 'kandam'
On ka oletatud, et alamsaksa laen, ← alamsaksa nōs, nos 'kimp (kuivatatud kalu)'.
nuust : nuusti : nuusti 'väike kokkukeeratud v -surutud kimp, tuust; nutsak'
● liivi nūšt 'kimp, tuust'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi nūsk 'peotäis, salk, tutt; punt, sületäis' (← nuustak(as)).
pahk : paha : pahka 'paksem, kõrgem koht mingil pinnal'; mrd 'mullakamakas'
● liivi pō’gõz 'kaun, kest; vill, rakk'
vadja pahka 'pahk, käsn (puul, inimese nahal); muhk'
soome pahka '(puu)pahk, käsn; muhk'
isuri pahko, pahka 'puupahk; kühm, muhk'
Aunuse karjala pahku '(puu)pahk; kasvaja, kühm'
lüüdi pahk 'paise; (kase) pahk; mügarik hobuse jalal'
vepsa pahk 'paise; puupahk'
? ersa pakške 'tuust, kimp; kamakas'
? mokša pakš 'tuust, kimp; kamakas; tükike'
? sölkupi påktǝ 'sünnimärk'
? kamassi påktå, båkta 'puupahk'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted eeldavad, et läänemeresoome keeltes on häälikud kohad vahetanud: *-kš- > *-šk- > -hk-.
pasmas : pasma : pasmast 'lõngavihi osa ja vastavalt ka kangasoa osa umbes 30 pii ulatuses; suur segamini kimp, ebakorrapärane kogum'
← vene pásmo 'pasmas, lõngavihi osa; (hrl mitm) juuksesalk'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi pasom, pasåm, pasm(a) 'lõngavihi osa, 60 haspliringitäit'. Vt ka päsmas.
patakas : pataka : patakat '(hrl paberi kohta:) kimp, hunnik'; kõnek 'paks (lame) tükk, latakas, kamakas'; mrd 'kiht, kord'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades matakas, pats2.
punt : pundi : punti 'hulk (kokkuseotud) ühetaolisi esemeid, kimp'; kõnek 'väiksem salk inimesi, kamp'
← alamsaksa bunt, buntwerk 'karusnahad'
← saksa Bund 'kubu, viht, kimp'
Vt ka pundar.
päsmas : päsma : päsmast 'tihe pahmas v pundar, sasimik, kimp, kahl'
Võib olla tüve pasmas variant, mis on tekkinud segunemisel tüvega päss1.
päss1 : pässi : pässi 'sasi, mütsak'; mrd 'pöial'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt soome van srmt päsäkkä 'kimp; komps'. Vt ka päsmas.
rihm : rihma : rihma 'nahast vm painduvast materjalist ühtlase paksuse ning laiusega riba, mis on sageli varustatud pandla vm kinnitusvahendiga'
← balti
leedu rišti 'siduma, köitma', rišimas 'sidumine'
läti rist 'siduma', risamais 'pael'
● liivi rī’m(õz) 'rihm'
vadja rihma 'köis; nöör; (linane) niit v lõng'
soome rihma '(linane v kanepi)niit; pael, nöör; püünispael; nööritäis rõngleid; kimp oravanahku'
isuri rihma '(linane v kanepi)niit; haspeldamisel loendatav niidikiht'
Aunuse karjala rihmu '(puuvillane, linane v kanepi)niit; pael, nöör; püünispael'
lüüdi rihm(e͔) 'püünispael; õngenöör'
vepsa ŕihm 'pael, nöör; (mitm) linnupaelad'
rong : rongi : rongi 'raudteerööbastel liikuv vedurist ja vaguni(te)st koosnev mootor- v elektrisõiduk reisijate v kauba veoks; üksteise järel asetsevate esemete v olendite rodu v kolonn'; mrd 'paelatäis, kõrretäis; kee, sõõr; kobar'
● ? liivi raņg 'rida; kimp; raudteerong'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Võimaliku liivi vaste tähendus 'raudteerong' on eesti keelest laenatud.
sõlm : sõlme : sõlme 'köiest, nöörist, paelast vm (seotav) kinnitus v ühendus'
○ kirderanniku solm(i)
● liivi suoļm 'sõlm'
vadja sõlmi 'sõlm; (ropsitud) linapeo', sõlmu 'sõlm'
soome solmu 'sõlm'
isuri solmi 'sõlm'
Aunuse karjala solmi 'sõlm'
lüüdi soľm 'sõlm'
vepsa soľm 'sõlm'
saami čuolbma 'sõlm'
ersa śulmo 'sõlm; kimp'
mokša śulma 'sõlm'
ungari csomó 'sõlm; muhk, mõhn; hunnik; kimp, punt; hulk'
Soome-ugri tüvi. Vt ka sõltus.
topp1 : topi : toppi 'tups'
← alamsaksa stoppen 'tropp'
Alamsaksa keelest on laenatud ka samatüveline tegusõna, toppima. Teisalt on arvatud, et laenuallikaks on alamsaksa top 'ots, tipp; latv; mastitipp; pea, juuksetutt; salk, tutt, tuust, kimp', sel juhul sama tüvi mis topp2. Kolmandaks on oletatud, et tüve vaste on soome mrd toppo(nen) 'kapukas, jalarätt; labakinnas', sel juhul sama tüvi mis sõnas tobu ja/või tobi. Vt ka topakas.
topp2 : topi : toppi 'masti v tengi ülaots'
← alamsaksa top 'ots, tipp; latv; mastitipp; pea, juuksetutt; salk, tutt, tuust, kimp'
Vt ka topp1.
treng : trengi : trengi 'loogata rakendi veonöör, -rihm v -kett, mis kinnitatakse ühe otsaga rangide ja teise otsaga veoki v veetava eseme külge'
○ (t)ring, reng, trink
← alamsaksa streng(e), strenk 'nöör, köis; teatud mõõtühik; mereabajas'
← saksa Stränge (mitm) (ains Strang) 'nöör, köis; treng, veorihm; (lõnga)viht, (kiudude) kimp'
vihk : vihu : vihku 'kokku seotud viljasülem; vihik'
◊ vihik
← alggermaani *wiska
vanarootsi visk 'kimp, vihk'
rootsi viska 'väike tolmuhari'
● liivi vī’gõ 'vihk, kimp, tuust'
vadja vihko '(vilja)vihk, linapeo'
soome vihko 'vihik; kimp'
isuri vihko 'niinest pesukäsn; viljavihk'
Aunuse karjala vihko 'pesukäsn; tuust, kahl'
lüüdi vihk 'niinest pesukäsn'
vepsa vihk 'pesukäsn'
Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi, lähedane tüvi on nt sõnades vihisema ja viht1.
viht1 : viha : vihta 'kimp lehtedega oksi'
● vadja vihta 'saunaviht; viht, luud'
soome vihta 'viht'
isuri vihta 'viht'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas vihisema. Sõna on peetud ka vene laenuks, ← vene mrd véhot’ 'heinatuust'.
viht2 : vihi : vihti 'lõngakimp'
← alggermaani *wefti
vanaislandi veptr, vipta 'kude'
rootsi väft 'kude'
inglise weft 'koelõim'
● vadja vihtü 'lõngaviht'
soome vyyhti 'viht; tokk; pundar'
isuri vüühti 'viht; tokk; pundar'
Aunuse karjala viihti 'lõngaviht; rõngikute kimp'
lüüdi viihť(i) 'lõngaviht; 40 rõngikut nööri otsas'
vepsa vihťak 'lõngaviht'
Samast germaani allikast võib olla laenatud ka viipsima.
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |