[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 24 artiklit

kahl : kahlu : kahlu 'salk, kimp, tuust'; mrd 'linnuparv'
liivi l '30 kala'
soome mrd kahlo 'kimp, (õle- v lina)kubu, -vihk'

kera : kera : kera 'ümmargune pallikujuline keha'; mrd 'rull, rõngas'
kerima
liivi kierā 'kera'
vadja tšerä 'kera'
soome kerä 'kera'
isuri kerä 'kera'
Aunuse karjala kerä 'kera; kapsapea'
lüüdi kerä, kera 'kera; kapsapea'
vepsa kera 'kera; kapsapea'
ersa kiŕe 'kera'
mokša kəŕńä 'kera'
? handi kăr 'kindlaarvuline nahkade kimp (10 v 100 oravat, 10 rebast), kalade kimp'
? mansi kwāräk 'kimp, kera'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi.

kimbutama : kimbutada : kimbutan 'kellelegi ebameeldivusi vms valmistama, kedagi ahistama; (soovide, tahtmiste kohta:) vaevama, kiusama' kimp

kimp : kimbu : kimpu 'kokku seotud väiksem hulk ühetaolisi esemeid; komps, pamp; väike koorem'; mrd 'kamp, salk, parv; kimbatus'
kirderanniku kimpu
kimbutama
liivi kimp 'kimbatus, ebameeldivus; kimp, punt'
soome kimppu 'kimp, punt'; mrd '(vilja)vihk'
isuri kimppu 'kimp, punt; (mitm) sääremarjad'
Aunuse karjala kimpu 'kaklus, möll, riid; pidu'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kimp, kimmp 'kimp, punt; küür, kühm', kimmp 'täbar olukord, hädaoht' ja osaliselt võib-olla läti mrd ķimpa 'äpardus, ebaõnn; kamakas; heinakoorem; vitsakimp'. Vt ka kimps.

kimps : kimpsu : kimpsu 'komps, pamp'
soome kimpsu (hrl mitm) 'asjad; tööriistad'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, lähedane tüvi on nt sõnades kamps ja komps1. Võib ka tõlgendada kui tüve kimp varianti, mis on moodustatud häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul.

kubu : koo : kubu 'suur seotud kimp v vihk'
balti
leedu guba 'viljahakk'
läti guba 'saad, hunnik'
liivi kub 'hunnik; kogus, kogum, ühendus', kubbõ 'koos, kokku'
vadja kupo '(õle)kubu; kimp, tuust; haokubu'
soome mrd kupo, kupu 'õle- v linakubu; viljavihk'
isuri kupo, kubu 'kubu; oksakimp'
Aunuse karjala kubo '(õle)kubu'
lüüdi kubo, kubu '(õle)kubu'
Isuri kubu ja soome kupu on osaliselt laenatud eesti keelest. Vt ka pugu.

mari : marja : marja 'taimede lihakas hulgaseemneline vili, (igapäevakeeles ka) lihakas söödav koguvili v luuvili; kala terataolised munad'
liivi mōŗa 'mari'
vadja marja 'mari'
soome marja 'mari'
isuri marja 'mari'
Aunuse karjala muarju 'mari'
lüüdi muarď 'mari'
vepsa maŕj 'mari'
saami muorji 'mari'
? ersa maŕ '(liitsõnades) mari'
? mokša maŕ 'õun; (liitsõnades) mari'
mari mör 'maasikas; mari'
? handi mŭrəp 'kimp rabamurakaid'
? läänemansi moåri liitsõnas pul-moåri 'marjakobar'
Läänemeresoome-mari või soome-ugri tüvi. Vt ka mamm.

noos : noosi : noosi 'saak, saadud v hangitud (toidu)kraam; (saagi) hulk, kogus'
vene nóša 'kandam'
On ka oletatud, et alamsaksa laen, ← alamsaksa nōs, nos 'kimp (kuivatatud kalu)'.

nuust : nuusti : nuusti 'väike kokkukeeratud v -surutud kimp, tuust; nutsak'
liivi nūšt 'kimp, tuust'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi nūsk 'peotäis, salk, tutt; punt, sületäis' (← nuustak(as)).

pahk : paha : pahka 'paksem, kõrgem koht mingil pinnal'; mrd 'mullakamakas'
liivi gõz 'kaun, kest; vill, rakk'
vadja pahka 'pahk, käsn (puul, inimese nahal); muhk'
soome pahka '(puu)pahk, käsn; muhk'
isuri pahko, pahka 'puupahk; kühm, muhk'
Aunuse karjala pahku '(puu)pahk; kasvaja, kühm'
lüüdi pahk 'paise; (kase) pahk; mügarik hobuse jalal'
vepsa pahk 'paise; puupahk'
? ersa pakške 'tuust, kimp; kamakas'
? mokša pakš 'tuust, kimp; kamakas; tükike'
? sölkupi påktǝ 'sünnimärk'
? kamassi påktå, båkta 'puupahk'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted eeldavad, et läänemeresoome keeltes on häälikud kohad vahetanud: *-- > *-šk- > -hk-.

pasmas : pasma : pasmast 'lõngavihi osa ja vastavalt ka kangasoa osa umbes 30 pii ulatuses; suur segamini kimp, ebakorrapärane kogum'
vene pásmo 'pasmas, lõngavihi osa; (hrl mitm) juuksesalk'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi pasom, pasåm, pasm(a) 'lõngavihi osa, 60 haspliringitäit'. Vt ka päsmas.

patakas : pataka : patakat '(hrl paberi kohta:) kimp, hunnik'; kõnek 'paks (lame) tükk, latakas, kamakas'; mrd 'kiht, kord'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades matakas, pats2.

punt : pundi : punti 'hulk (kokkuseotud) ühetaolisi esemeid, kimp'; kõnek 'väiksem salk inimesi, kamp'
alamsaksa bunt, buntwerk 'karusnahad'
saksa Bund 'kubu, viht, kimp'
Vt ka pundar.

päsmas : päsma : päsmast 'tihe pahmas v pundar, sasimik, kimp, kahl'
Võib olla tüve pasmas variant, mis on tekkinud segunemisel tüvega päss1.

päss1 : pässi : pässi 'sasi, mütsak'; mrd 'pöial'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt soome van srmt päsäkkä 'kimp; komps'. Vt ka päsmas.

rihm : rihma : rihma 'nahast vm painduvast materjalist ühtlase paksuse ning laiusega riba, mis on sageli varustatud pandla vm kinnitusvahendiga'
balti
leedu rišti 'siduma, köitma', rišimas 'sidumine'
läti rist 'siduma', risamais 'pael'
liivi m(õz) 'rihm'
vadja rihma 'köis; nöör; (linane) niit v lõng'
soome rihma '(linane v kanepi)niit; pael, nöör; püünispael; nööritäis rõngleid; kimp oravanahku'
isuri rihma '(linane v kanepi)niit; haspeldamisel loendatav niidikiht'
Aunuse karjala rihmu '(puuvillane, linane v kanepi)niit; pael, nöör; püünispael'
lüüdi rihm(e͔) 'püünispael; õngenöör'
vepsa ŕihm 'pael, nöör; (mitm) linnupaelad'

rong : rongi : rongi 'raudteerööbastel liikuv vedurist ja vaguni(te)st koosnev mootor- v elektrisõiduk reisijate v kauba veoks; üksteise järel asetsevate esemete v olendite rodu v kolonn'; mrd 'paelatäis, kõrretäis; kee, sõõr; kobar'
● ? liivi raņg 'rida; kimp; raudteerong'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Võimaliku liivi vaste tähendus 'raudteerong' on eesti keelest laenatud.

sõlm : sõlme : sõlme 'köiest, nöörist, paelast vm (seotav) kinnitus v ühendus'
kirderanniku solm(i)
liivi suoļm 'sõlm'
vadja sõlmi 'sõlm; (ropsitud) linapeo', sõlmu 'sõlm'
soome solmu 'sõlm'
isuri solmi 'sõlm'
Aunuse karjala solmi 'sõlm'
lüüdi soľm 'sõlm'
vepsa soľm 'sõlm'
saami čuolbma 'sõlm'
ersa śulmo 'sõlm; kimp'
mokša śulma 'sõlm'
ungari csomó 'sõlm; muhk, mõhn; hunnik; kimp, punt; hulk'
Soome-ugri tüvi. Vt ka sõltus.

topp1 : topi : toppi 'tups'
alamsaksa stoppen 'tropp'
Alamsaksa keelest on laenatud ka samatüveline tegusõna, toppima. Teisalt on arvatud, et laenuallikaks on alamsaksa top 'ots, tipp; latv; mastitipp; pea, juuksetutt; salk, tutt, tuust, kimp', sel juhul sama tüvi mis topp2. Kolmandaks on oletatud, et tüve vaste on soome mrd toppo(nen) 'kapukas, jalarätt; labakinnas', sel juhul sama tüvi mis sõnas tobu ja/või tobi. Vt ka topakas.

topp2 : topi : toppi 'masti v tengi ülaots'
alamsaksa top 'ots, tipp; latv; mastitipp; pea, juuksetutt; salk, tutt, tuust, kimp'
Vt ka topp1.

treng : trengi : trengi 'loogata rakendi veonöör, -rihm v -kett, mis kinnitatakse ühe otsaga rangide ja teise otsaga veoki v veetava eseme külge'
(t)ring, reng, trink
alamsaksa streng(e), strenk 'nöör, köis; teatud mõõtühik; mereabajas'
saksa Stränge (mitm) (ains Strang) 'nöör, köis; treng, veorihm; (lõnga)viht, (kiudude) kimp'

vihk : vihu : vihku 'kokku seotud viljasülem; vihik'
vihik
alggermaani *wiska
vanarootsi visk 'kimp, vihk'
rootsi viska 'väike tolmuhari'
liivi 'vihk, kimp, tuust'
vadja vihko '(vilja)vihk, linapeo'
soome vihko 'vihik; kimp'
isuri vihko 'niinest pesukäsn; viljavihk'
Aunuse karjala vihko 'pesukäsn; tuust, kahl'
lüüdi vihk 'niinest pesukäsn'
vepsa vihk 'pesukäsn'
Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi, lähedane tüvi on nt sõnades vihisema ja viht1.

viht1 : viha : vihta 'kimp lehtedega oksi'
vadja vihta 'saunaviht; viht, luud'
soome vihta 'viht'
isuri vihta 'viht'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas vihisema. Sõna on peetud ka vene laenuks, ← vene mrd véhot 'heinatuust'.

viht2 : vihi : vihti 'lõngakimp'
alggermaani *wefti
vanaislandi veptr, vipta 'kude'
rootsi väft 'kude'
inglise weft 'koelõim'
vadja vihtü 'lõngaviht'
soome vyyhti 'viht; tokk; pundar'
isuri vüühti 'viht; tokk; pundar'
Aunuse karjala viihti 'lõngaviht; rõngikute kimp'
lüüdi viihť(i) 'lõngaviht; 40 rõngikut nööri otsas'
vepsa vihťak 'lõngaviht'
Samast germaani allikast võib olla laenatud ka viipsima.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur