[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kilama1 : kilada : kilan 'kilkama, kiljuma; teravalt heledalt kõlama v kajama'
◊ kile3, kilisema, kille
● liivi ki’llõ 'heliseda, kõlada, kajada'
soome kilistä 'kõliseda, kiliseda, kliriseda'
isuri kilissä 'kõliseda, kiliseda, kliriseda'
Aunuse karjala kilištä 'kõliseda, kiliseda, kliriseda'
lüüdi kilištä 'kõliseda, kiliseda, kliriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kolama, kulisema, silisema, tilisema. kille on tuletise kile kirjakeelestatud lõunaeesti variant. Vt ka kilama2, kile2 ja kilu.

kile2 : kile : kilet 'kiisel'
● soome mrd kilo 'hapu; hape'
On arvatud, et algselt sama sõna mis kile3, kilama1, toimunud on tähendusnihe 'kõrge ja terav (hääl)' > 'terava maitsega' > 'hapu'. Vt ka kilu.

kilu : kilu : kilu 'räimesarnane väike rannavete kala (Sprattus sprattus)'
● soome kilo liitsõnas kilohaili 'kilu'
? Aunuse karjala kiloi, kilu 'väike siig'
On arvatud, et sama tüvi mis sõnas kilama1 ja/või sama mis sõnas kile2. Teise arvamuse järgi võib olla tüve kala variant, mis on moodustatud häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Killo(strömling) 'kilu', läti ķilava, mrd ķilis, ķilate, ķilka 'kilu', vene kíl’ka 'kilu' ja eestirootsi kilo, kila 'kilu'.