[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kilk : kilgi : kilki 'ahjupragudes, soemüürivahedes jm elutsev kollakaspruun siristav toaputukas (Gryllus domesticus)'; piltl 'kerge alkoholiuim; kiusav kinnismõte'; mrd 'merikilk (Mesidothea)'
○ kirderanniku kilki
● vadja tšilttši 'kilk; rohutirts, heinaritsikas'
? soome kilkki 'merikilk'; mrd 'väike kala'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, on oletatud, et sama mis sõnas kilkama. Sõna piltlikud tähendused on ilmselt saksamõjulised, vrd saksa Grillen im Kopf haben 'tujutsema' (sõna-sõnalt 'kilke peas omama'). Lähedase läänemeresoome tüve vasted on liivi kerk 'rohutirts, heinaritsikas; kilk' ja vadja tširkka 'rohutirts, heinaritsikas; kilk', tširkki, tširkku 'kilk'.

ritsikas : ritsika : ritsikat 'tiivakandu vastamisi hõõrudes sirinat tekitav pikkade tundlatega putukas; rohutirts v kilk'
● ? soome mrd ritsahtaa 'praksatada'
? karjala ritškahtoa 'praksatada; lendu söösta (putukas veepinnalt)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

sirk : sirgu : sirku mrd 'lind; rohutirts'
○ lõunaeesti tsirk
● vadja sirkku 'lind, linnuke; pajulind, siisike', sirkka 'rohutirts, heinaritsikas'
soome sirkku 'tsiitsitaja; tsiitsitajaline', sirkka 'kilklane; rohutirts, ritsikas'
isuri sirkkulain, ťš́irkkulain 'varblane', serkka 'rohutirts; kilk'
karjala tširkku, tširkkuine 'varblane, tsiitsitaja vm väike lind', tširkka 'rohutirts; pääsuke; kulles; mäng, mängupulk'
lüüdi ťš́irk 'varblane; mäng', ťš́irkku 'rohutirts'
vepsa čirk 'tsiitsitaja, väike lind; pulgamängu pulk; kulles'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas sirtsama.

tirts : tirtsu : tirtsu 'siristav hüppejalgade ja lühikeste tundlatega putukas; väike tüdruk; natuke, veidike'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades tirisema, tirt, lirtsuma, sirtsama. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid leidub ka naaberkeeltes, nt läti circenis 'kilk; rohutirts'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tirts 'tilk, eriti viimased tilgad lüpsmisel' ja baltisaksa Tirz 'tilgake, natuke'.