[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kapsama : kapsata : kapsan 'kergelt, kärmesti hüppama; kergelt lööma'
◊ kaps
● soome kapsaa 'kõpsuda, klõbiseda, plagiseda'
Aunuse karjala kapsua 'koputada, kõpsutada; kelkida'
vepsa kapsahtada 'midagi järsku, kiiresti teha'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas kappama.

laks : laksu : laksu 'heledalt kõlav löök'
◊ plaks
● liivi laks 'kõrvakiil'
vadja plaksu 'plaks, laks'
soome van srmt laksahtaa 'kiiresti matsutavat häält teha'
isuri plaksudella 'plaksutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades laps2, latsuma, loksuma, luksuma, lõks, naksama, pliks, lakatama. Eesti keelest on laenatud eestirootsi bḷåks 'lööma, peksma; plaksuma, paugutama; löök, plaks'.

laskma : lasta : lasen 'lubama, võimaldama; kuhugi allapoole, madalamale, sügavamale langeda, vajuda võimaldama; (hoogsalt) mingit heli tekitama v häälitsema; midagi tegema; kiiresti liikuma; midagi kellelgi teha paluma v käskima; (hrl käsi)tulirelvast tulistama'
◊ las, lasila
● liivi laskõ 'lasta; lubada; jätta; tulistada; tüürida'
vadja laskõa '(kuhugi midagi) lasta; (enesest) lasta v heita; lubada; (millegagi midagi) teha; tulistada'
soome laskea 'panna, asetada; langeda; loojuda; laskuda; lasta, päästa; arvutada, arvestada'
isuri laskia 'panna, asetada; alla, maha lasta; teha; arvutada, arvestada'
Aunuse karjala laskie 'lasta, lubada; (vette) lasta; kaarte panna'
lüüdi laskeda 'panna, asetada; lasta, päästa; lubada'
vepsa laskta 'lahti päästa; alla, madalamale lasta; lubada; virutada'
? saami luoikat 'laenata, laenuks anda'
? mokša laśkǝms 'jooksma'
? udmurdi leźi̮ni̮ 'laskma, lubama'
? handi ḷŏsχǝj- 'lahti päästma, vabastama'
? mansi χot-lōsit- 'murduma; lõhki minema'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted on häälikulistel või tähenduslikel põhjustel ebakindlad. Tuletises lasila on nõrgaastmeline tüvevariant. Käskiva kõneviisi 2. pöörde vormi las on võinud mõjutada saksa laß 'lase', lassen '(teha) laskma, (tegema) panema; lubama'. Eesti keel on mõjutanud soome murdelist vormi las 'las(e)'.

lippama : lipata : lippan 'kergelt ning väledasti jooksma'
● soome lipata 'joosta, kiiresti liikuda'
Aunuse karjala lipata 'pilgutada; sõrmega kutsuda; viia, tuua; midagi kiiresti teha'
karjala lipata, lipetteä 'joosta, kiiresti liikuda'
vepsa ľippida 'joosta, plagada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas lipsama. Eesti keelest on laenatud läti ļipot 'lippama'.

puperdama : puperdada : puperdan 'kiiresti, rahutult tuksuma, pekslema; ukerdama, rabelema, siplema, vaevaliselt liikuma'
● ? soome pupeltaa, pupertaa, pupentaa 'mõmiseda, pobiseda; pugida'
? Aunuse karjala pupeldua 'raputada, nahutada, säru teha'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedasi tüvesid on sugulaskeeltes, nt ersa puporďems 'kokku põrkama; loobuma, maha jätma; (kõnes) takerduma, kogelema', mokša pupǝrdams 'komistama', ja ka teiste keelkondade keeltes, nt saksa puppern 'puperdama, värisema'.

põikama : põigata : põikan 'liikumissuunast kõrvale pöörama, kiiresti kõrvale tõmbuma; korraks kuhugi minema v kuskilt läbi astuma v sõitma'
○ kirderanniku poikama
◊ põiki
● vadja poiki, poikumi 'põigiti', põittši 'alates, saadik'
soome poiketa 'kõrvale põigata; läbi astuda; erandit teha'
isuri poikki 'katki'
Aunuse karjala poiketa 'kõrvale tõmbuda, ära minna'
lüüdi poikki 'põiki, üle; risti'
vepsa poikhez 'risti, põiki; vastupidi'
Läänemeresoome tüvi.

pühkima : pühkida : pühin 'midagi v millegagi kuskilt üle libistama; niiviisi midagi puhastama v kuskilt eemaldama'
? ← alggermaani *wiskian
vanaülemsaksa wisken 'pühkima'
● vadja pühtšiä 'pühkida'
soome pyyhkiä 'pühkida'
isuri püühkiä 'pühkida'
Aunuse karjala pühkie 'pühkida, kuivatada; midagi kiiresti teha'
lüüdi pühkidä 'pühkida'
vepsa pühkta 'pühkida'

rappuma : rappuda : rappun 'põrutamisest, korduvatest järskudest tõugetest tingituna üles-alla, edasi-tagasi v kahele poole tugevasti võnkuma; vappuma, võbisema, tõmblema'
● vadja raputtaa 'raputada; värisema panna (külma kohta); sakutada, tutistada; (linu) ropsida; lehvitada; virutada'
soome mrd rapata 'viljavihke rabada'
isuri rabuttaa 'raputada; puistata (lund); pilgutada (silmi)'
Aunuse karjala rappa- 'kiiresti, järsku teha'
Võib olla rabama ja/või rabisema tüve variant. Eesti keelest on laenatud soome mrd raputtaa 'raputada; lina puhastada' ja eestirootsi rappot 'raputama' (← raputama). Vt ka rappima.

rapsima : rapsida : rapsin 'korduvalt (kergelt) lööma, vehkima; rabelema, vehklema; korduvalt haarama; rebima, kitkuma; (vilja, oksi vm) lõikama; tuld põlema kraapsima'
◊ kraps1, kraps2, rapsakas
● liivi rapsõ 'ära hammustada, napsata'
vadja rapsia 'rabelda, vehelda; raputada; sakutada, rebida; (linu) ropsida'
soome rapsia 'laasida, tükeldada; kaapida, kriipida; (vitsaga vm) lüüa, vehkida; niita'
isuri rapsia 'raputada'
Aunuse karjala rapsata 'lüüa, nähvata; midagi kiiresti teha, järsku öelda'
lüüdi rapsuttada 'kergelt lüüa'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades rabisema, napsama, sapsama.

ropsima : ropsida : ropsin 'vihtuma, materdama, lööma; linavarsi luudest puhastama'
● vadja ropsia 'ropsida, raputada'
soome ropsia '(kergelt) lüüa, ropsida, rapsida'
Aunuse karjala ropsata 'kiiresti, ropsuga teha; rapsata, laksata; pritsida'
vepsa ropsahtada 'partsatada, potsatada', ropsta 'robiseda, rabiseda, krabiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kopsima, lopsima, popsima.

ruttama : rutata : ruttan 'kiirustama, tõttama'
● vadja ruttaa 'kiirustada; (midagi) kiiresti v kiirustades teha'
soome rutto 'katk; kiire, nobe'; mrd 'äkiline, ägedaloomuline'
isuri ruttaa 'kiirustada'
Aunuse karjala rutto 'äkiline, ägedaloomuline; väga kiire, järsk, ootamatu'; van 'haigus'
lüüdi ruttoi 'ruttu'
saami rohttu 'kiiresti nakkav raske nakkushaigus, katk'
Pite saami rohhtū 'rutt; katk'
Läänemeresoome-saami tüvi. Saami vasted (vähemalt tähenduses 'katk') võivad olla läänemeresoome keeltest laenatud.

rübima : rübida : rübin 'rübelema, rüsima, trügima, rübeldes tõttama'; mrd 'rügama, kiiresti tegema; üles võtma, haarama, kahmama'
On arvatud, et võib olla murdesõna rubima 'haarama; kiiresti töötama' variant, mis on moodustatud häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul. rubima läänemeresoome vasted on vadja ruvõta 'hakata, alata', soome ruveta 'hakata, alata'; van 'kinni võtta, kinni haarata; nakata', isuri ruveda 'hakata, alata', Aunuse karjala ruveta 'hakata, alata; pikali heita, peale istuda v ronida', lüüdi rubeta 'hakata, alata' ja vepsa rubeta 'kiirustades midagi teha', tüvi võib olla sama mis sõnas rubid. Kirjakeeles on rübima tähendus segunenud rübelema tähendustega.

togima : togida : togin 'müksima; taguma, (kergelt) peksma'
● ? vadja tõkkua, tokkua '(maha v ära) kukkuda, langeda', tõkuttaa, tokuttaa 'maha pillata, kukkuda lasta'
? soome tokata 'torgata, pista'; mrd 'näksata, kinni haarata'; mrd tokia 'tirida, tõmmata', tokoa 'tirida, tõmmata; nokkida, taguda'
? isuri tokkua 'kukkuda, langeda', toguttaa 'pillata, kukutada'
? Aunuse karjala tokata 'longata, liibata; lüüa; kiiresti teha'
? lüüdi ťš́okaita 'torgata, pista'
? vepsa čoke͔ita 'torgata, pista'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades toksima, tonkama. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt ersa tokams 'puudutama; tabama, pihta saama' ja mokša tokams 'puudutama; lööma; varastama'. Teisalt on arvatud, et võib olla tüve tokk2 reeglipäratu variant.