[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ablas : apla : ablast 'ahne sööma v jooma; himukas'
● soome mrd hapla 'kirglik soov; kiire, rutt'
Läänemeresoome tüvi.

häda : häda : häda 'ahistav, raske, ähvardav olukord; haigus, tõbi; viga, puudus; vajadus'
● liivi ädā 'häda; hädaoht'
vadja hätä 'häda; hädaoht; kiire, rutt'
soome hätä 'häda; hädaoht; kitsikus; mure'
isuri hädä 'häda; hädaoht; kitsikus; mure'
Aunuse karjala hädä 'vaesus, puudus; häda, mure'
lüüdi hädä 'haigus; häda, puudus'
vepsa häda 'häda, õnnetus; gripp, nakkushaigus'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *sǣtā, mille vaste on nt vanaislandi sát 'varitsus'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi häta 'häda, hädaoht'.

kibe2 : kibeda : kibedat 'teravalt mõru; pisut v torkivalt valus; kange, suur, äge; tegevusrohke ja kiire'; mrd 'väle, virk, tragi; kile, kime; hoop, valu'
◊ kibu-2, kipitama
● liivi ki’bḑi 'kibe, mõru; kange, suur, äge'
vadja tšipõa 'valus, haige; valu; haigus; haige koht, (mädane) haav, paise'
soome kipeä 'valus, haige; valu; piinav, hell, piinlik; kange, suur, äge'
isuri kippiiä 'valus, haige; valu; haige koht'
Aunuse karjala kibei 'valu; haige koht, haav, paise; valus, haige; piinlik, hell; kiire, tähtis; häda, rutt'
lüüdi kibed 'valus, haige; muhk, kärn, haav'
vepsa kibed 'valus, haige; paise, vistrik'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kipet 'kibe, mõru; valus, katkine koht'.

ruttama : rutata : ruttan 'kiirustama, tõttama'
● vadja ruttaa 'kiirustada; (midagi) kiiresti v kiirustades teha'
soome rutto 'katk; kiire, nobe'; mrd 'äkiline, ägedaloomuline'
isuri ruttaa 'kiirustada'
Aunuse karjala rutto 'äkiline, ägedaloomuline; väga kiire, järsk, ootamatu'; van 'haigus'
lüüdi ruttoi 'ruttu'
saami rohttu 'kiiresti nakkav raske nakkushaigus, katk'
Pite saami rohhtū 'rutt; katk'
Läänemeresoome-saami tüvi. Saami vasted (vähemalt tähenduses 'katk') võivad olla läänemeresoome keeltest laenatud.

tiidus : tiidsa : tiidsat 'kiire, rutuline; kärme; rutt'
← rootsi tid 'aeg'

tuju : tuju : tuju '(hea) meeleolu; tahtmine, soov v valmisolek midagi teha; äkiline isemeelne tahtmine, kapriis'
● vadja tuju 'meeleolu, tuju'
soome mrd tuju 'kange, tugevamaitseline; ind, kihk', tujakka 'tuisk; kiire, nobe; rutt; äge, äkiline; kange, kibe, mõru, halb (maitse, lõhna kohta)'
Aunuse karjala tujakko 'tuuline; joove', tujišta 'täriseda, kolksuda; käratseda, lärmitseda', tujuou (oleviku ains 3P) 'puhub kõvasti (tuule kohta)'
lüüdi tujahtada 'kõmatada, kolatada (kukkudes)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vadja vaste võib olla eesti keelest laenatud.