[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaisel : kaisla : kaislat 'kõrkjale lähedane vee- ja sootaim (Schoenoplectus)'; mrd 'teatud sootaim; kail [?]'
← alggermaani *gaisilan-, *gaisila-z
vanaislandi geisli 'kepp; kiir'
vanarootsi gisle 'kiir', gēsl, gisl 'piits'
saksa Geißel 'piits; ihunuhtlus'
● vadja glaiza 'kõrkjas; pilliroog [?]'
soome kaisla 'kõrkjas; pilliroog'
isuri klaisa 'kõrkjas'
Aunuse karjala kažľu '(järve)kõrkjas'
lüüdi kažl, gažl '(järve)kõrkjas'
Kuna sõna on levinud peamiselt kirderannikumurretes, on ka arvatud, et see on laenatud soome keelest, ← soome kaisla. Kirjakeeles on sõna kasutusele võetud kõrkjale lähedast taime märkiva botaanikaterminina.

kiir : kiire : kiirt 'mingist valgusallikast, helendavast kehast lähtuv sirge valgusjoon' kirg

kiiratama : kiiratada : kiiratan 'heledalt karjatama'; mrd 'kirema'
● liivi kīr 'väike kajakas'
soome van srmt kiiri 'tiir (lind)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vormiliselt võib sõna pidada kiirguma tüve nõrgaastmeliseks tuletiseks. Teiste läänemeresoome keelte vasted osutavad, et pigem on tegemist eraldi tüvedega. Vanemas murdekeeles on registreeritud samatüveline linnunimetus kiir 'tiir'.

kiird : kiiru : kiirdu 'pealagi'; mrd 'kukal, kuklatagune; otsmikuluu; mäeküngas, seljandik'
● liivi ki’r 'kukal; pealagi'
vadja kiiro liitsõnas õttsakiiro 'juuksepiir, -lahk'
soome kiire 'pealagi'; mrd 'kukal, turi'
isuri keero liitsõnas otsakeero 'laup'
Aunuse karjala kiiru liitsõnas oččukiiru 'laup'
Läänemeresoome tüvi. -d- on astmevahelduslike sõnade analoogial lisatud häälik, murretes esinevad ka selle häälikuta variandid kiir, kiire.

kirg : kire : kirge 'tugev kiindumus millessegi v tahtmine midagi teha; tugev meeleline iha'; mrd 'nälg, janu; tulesäde'
◊ kiir, kiirgama
● Salatsi liivi ḱireg, ḱirüg 'säde'
soome kirki 'kiim, armukihk; himu'
Aunuse karjala kirre- 'kiim, armukihk; himu'
? saami garga 'säde, sädemete pritsimine'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Sõnades kiir ja kiirgama on tüve reeglipäratu variant.

pea2 'varsti, peatselt'
◊ pigem
? ← alggermaani *fika
islandi fik 'kiire kerge liikumine'
norra fik 'agarus, kiirus'
● liivi pigā 'varsti'
vadja pigaa 'varsti, pea(tselt), ruttu'
soome pika 'kiir-'
isuri pikastua 'vihastada'
Aunuse karjala pika 'metsik, pöörane (inimene)'
vepsa piǵei 'varsti; kiiresti'
Samatüveline sõna pigem(ini), mis on tuntud Saaremaa murrakutes, on kirjakeelde toodud soome keele eeskujul, vrd soome pikemmin 'kiiremini; pigem, ennem'.

säde : sädeme : sädet 'põleva v hõõguva aine üliväike osake'
◊ sätendama
● liivi sä’dgõz 'säde'
vadja säe (hrl mitm säteed) 'säde'
soome säde 'kiir; kaugus, vahemaa'; mrd 'säde; mõra; pilbas'
vepsa säde͔g 'laast, pilbas; kild'
Läänemeresoome tüvi.

terendama : terendada : terendan 'õhus peegeldama, kangastama; õhus peegelduma, kangastuma; vaimusilmas heiastuma, kujutlusse kerkima'
← balti *ster-
läti stars 'kiir', atstars 'peegeldus, vastuhelk, kuma', starot sõnas atstarot 'kiiri tagasi peegeldama, särama lööma'
On ka arvatud, et tüve vasted on soome van srmt terhentää 'tuulevarju pakkuda; hämardada, valgust varjata', mrd terhentyä, terhetä 'selgineda (ilma kohta)'; terhen van srmt '(tuule)vari, varjupool'; mrd 'udu; õhuke pilv; tulelõõm' ja karjala rhvl terhen 'udu' ning tegemist võib olla sama tüve variandiga mis sõnas ternes, milles häälikud on kohad vahetanud (*terneh > *terhen > tere-). Kaasnenud on tähendusmuutus 'piim, valge vedelik' > 'udu' > 'kangastus, kangastama'.