[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kiil3 : kiilu : kiilu 'teravnurkne kolmetahuline ese millegi lõhestamiseks, kinnitamiseks vms; kolmnurkne vahele õmmeldud v kootud (riide)siil'; mrd 'puunagi'
← alamsaksa kīl 'kiil, talb'
On ka oletatud, et tüvi on varasem, germaani laen, ← alggermaani *kīla-z, mille vaste on vanaislandi kíll 'kitsas laht', ning läänemeresoome vasted soome kiila 'kiil, talb; riide vahesiil' ja võib-olla ka liivi kīļ 'kiil, väike vai' (tõenäolisemalt hilisem alamsaksa laen) ning isuri kiila 'kiil, talb' ja Aunuse karjala kiilu 'kiil, talb' (tõenäolisemalt soome keelest laenatud). Eesti keelest on laenatud vadja kiili 'kiil, talb' ja isuri kiili 'kiil, talb'.