[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

häll : hälli : hälli 'kätki, korvi- v kastikujuline kiigutatav magamisase imikule v väikelapsele'
● liivi äl 'häll; kiik'; ällõ 'kiikuda, kõikuda'
On arvatud, et häilima tüve variant. On oletatud, et tüve vasted on ka soome hällä 'vallatu noor inimene, plikanähvits' ja soome mrd hellua 'õõtsuda, kõikuda'.

kõikuma : kõikuda : kõigun 'edasi-tagasi v üles-alla liikuma, õõtsuma'
● soome keikkua 'kiikuda, õõtsuda, võnkuda'
isuri keikkua 'kiikuda, õõtsuda, võnkuda'
Aunuse karjala keikkuo 'kõikuda, kiikuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Teisalt on tüve peetud skandinaavia laenuks, ← algskandinaavia *kaika-z 'kõverus, kaar' või ← algskandinaavia *skaikōn 'kõikuma, vankuma'. Vt ka keigar.

leek : leegi : leeki 'põlemise silmale nähtav helendus, tulekeel'
● soome liekki 'leek'
karjala liekki 'leek'
Läänemeresoome tüvi. Tüve vasted võivad olla ka vadja lõõkkua 'kiikuda; liikuda, õõtsuda, hõljuda' , soome liekkua 'kiikuda, õõtsuda', isuri leekkua 'kiikuda, õõtsuda' ja karjala liekkuo 'kiikuda, õõtsuda; kõikuda, liikuda'.

lüll : lülli : lülli mrd 'häbipost, võllas, kaak'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi. On arvatud, et tüve vaste võib olla soome van srmt lyllyä 'nõtkuda, kiikuda, kõikuda'; lähedane tüvi on nt soome lellua 'õõtsuda, kiikuda, hõljuda'.

uisa- liitsõnas uisapäisa 'mõtlematult, läbematult'
● soome mrd huiskua 'kõikuda, õõtsuda'; huiskuttaa 'viibutada, lehvitada'
isuri huiskia 'pikakasvuline'
Aunuse karjala huškata 'vehkida; heita, visata'
lüüdi huškaita 'üles visata'
vepsa huśkta 'nüpeldada, piitsutada'; huššuda 'kiikuda'; huššutada 'hüpitada, õhku visata'
Läänemeresoome tüvi. Kirjakeeles esineb tüvi (vana viisiütleva käände vormis) vaid selles liitsõnas, murretes leidub teisigi selletüvelisi sõnu, nt huisku 'umbropsu, huupi' ja huiskama 'vehkima, viipama'.

vaaruma : vaaruda : vaarun 'ebakindlalt seisma või liikuma'
● soome vaarua 'vaaruda; kiikuda, õõtsuda'
Aunuse karjala vuaruta 'aeglaselt liikuda'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka vaeras.

äiutama : äiutada : äiutan 'last uinuma kiigutama'
● soome mrd heija 'häll; äiutus'
Aunuse karjala heijuo 'kiikuda (hällis)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Tegusõna on tuletis murdesõnast äiu, äia 'häll'. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid on ka teistes keeltes, nt läti aijāt 'äiutama, kussutama', leedu ajuoti 'südamlikult laulma' ja saksa mrd Heia 'voodi'.