[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kahu1 : kahu : kahu 'kerge külm; jääkirme'; mrd 'rüsi, jääkuhjatis'
● vadja kahu 'kerge külm; kahutanud pinnasekiht'
soome mrd kaho 'kerge (öö)külm'
isuri kahu 'kerge (kevadine öö)külm'
karjala kahottoa 'kahutada; kihutada'
vepsa kahoitada 'kahutada'
On arvatud, et sama tüvi mis sõnas kahisema.

kihk : kihu : kihku 'mitte rahu andev, otsekui tagant tõukav tung, iha; hoog, vahk'
◊ kihu2, kihutama
● vadja tšihkua 'sügelda, kihelda'
soome kiihko 'kirg, iha; ägedus; ind, agarus; ärritus, erutus', mrd kihko 'soov, himu, kirg'
isuri kiihoittaa, kiihuttaa 'ära ajada, minema kihutada'
karjala kiihku 'ind, iha'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt kahk. kihu2 on omastavast käändest kujunenud uus nimetavavorm.

kihutama : kihutada : kihutan 'tugeva hooga, kiiresti sõitma v minema; ägedalt, hooga kuhugi ajama, liikuma v tegema sundima; ässitama, õhutama, agiteerima' kihk

kiiam : kiiami : kiiamit mrd 'rahutu, püsimatu inimene'
● soome kiitää 'kihutada, söösta'
karjala kiiteä 'lennata, paiskuda'
Läänemeresoome tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. Murretes on tuntud ka samatüveline tegusõna kiiama 'hullama, mürama; ringi jooksma; järsku viskama, lööma'.

pahtuma : pahtuda : pahtun 'hrl kuivamisel kõvaks v koorikuliseks muutuma'; mrd '(puuesemete kohta:) niiskusest paisuma, turduma'
● soome mrd pahtua 'külge, kinni jääda; tahkuda'
vepsa pahtuda 'hüübida (vere kohta)'
Sama tüve vasted võivad olla ka murdesõna pahtuma 'keema', liivi pā'tõ '(herneid, ube) küpsetada', vadja paahtua 'kõrbeda; hüübida (vere kohta)', soome paahtaa 'kõrvetada, põletada; röstida, küpsetada; kihutada, (teha) rabada', isuri paahtua 'kõrbeda, põhja hakata', karjala poahtoa 'kõrvetada, kuumutada, kuivatada; paista (päikese kohta)', lüüdi puahtada 'kõrvetada, põletada' ning võib-olla ka udmurdi pi̮ži̮ni̮ 'küpsetama' ja komi pe̮žni̮ 'kõrvetama; küpsetama, hautama'. Sel juhul läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. On arvatud ka, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *bā-ja-, mis võib olla laenatud ka sõnas paaduma.

pinge : pinge : pinget 'pingulolek, füüsiline pingeseisund; pinev, ärev, närviline olukord, psüühiline erutusseisund'
● liivi põnktõ 'pingutada'
soome pingottaa 'pingutada'; van 'närvitseda'
? isuri pingahtaa '(nutma) pursata'
karjala pinkastuo 'kihutada; liikuma hakata'
saami baggi 'punnis (ese vm), trulla'
? mari peŋgə̑δe 'tugev; jäik'
Läänemeresoome-saami või läänemeresoome-mari tüvi. Vt ka pine, pinev.

putkama : putkata : putkan 'ära jooksma, pagema'
○ lõunaeesti pukkama
● vadja putkii, pudgõlõõ 'putku, jooksu'
soome mrd putkuta 'joosta, kihutada', putkahtaa 'välja ilmuda, nähtavale tulla, kohale tulla'
karjala putkata 'lüüa, võmmu anda; sulpsatada', putkahtoa 'kukkuda, mütsatada, sulpsatada'
vepsa butkaita 'puskida, pusata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

reis2 : reisi : reisi 'sõit kuhugi kaugemale, eriti välismaale (koos lühema kohalviibimisega), teekond; (regulaarselt kulgeva) liiklusvahendi teekond (lähte- ja lõpp-punkti vahel)'
← alamsaksa reise 'sõjaretkele minek; kauba- vm reis; kord, juht, ajamoment'
Samatüveline tegusõna reisima on samuti alamsaksa või saksa keelest laenatud, ← alamsaksa reisen, resen 'sõjaretke ette võtma; käiku tegema, reisima' või ← saksa reisen 'reisima, matkama, sõitma'. Eesti keelest on laenatud vadja reisiä 'reisida, rännata; kihutada, tormata'.

rüüstama : rüüstata : rüüstan 'hävitades, röövides laastama, tühjaks, paljaks riisuma; lõhkuma ja lagastama'
● ? liivi rīštõ, rǖštõ 'haarata, kahmata, midagi vägivaldselt teha; kühveldada'
vadja rööset 'röövida, riisuda; varastada'
soome ryöstää 'röövida, riisuda; ära v endale võtta; end lahti rebida, valla pääseda'
isuri rööstää 'röövida, riisuda; ära võtta'
Aunuse karjala rüöstiä 'röövida, riisuda; ära võtta; tormata, kihutada [?]'
lüüdi rüöstäüdüdä 'end lahti rebida'
vepsa röstta 'välja kiskuda, kitkuda, tõmmata'
Läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud. Vadja vaste võib olla isuri või soome keelest laenatud.

tuhnima : tuhnida : tuhnin 'mingit massi hrl sonkides, otsides segi pöörama, (pinnasesse) auku v lohku tegema; kuskil, millegi hulgas hooletult tuuseldama, tuuseldades otsima'
● soome tuhnia 'sahistada'; mrd 'tuhnida, songida; kohmitseda'
Aunuse karjala tuhńie 'kohiseda; tossata, üles keerutada, tupruda; kihutada; raisata, prassida; nokitseda, jukerdada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

viipama : viibata : viipan 'kätt tõstma ja liigutama, käeliigutusega märku andma'
● vadja viipata 'viibata, vehkida, virutada'
soome mrd viipata 'kõikudes pöörduda; kõikuda, vankuda'
isuri viibada 'suure hooga liikuda, kihutada, pühkida'
Aunuse karjala viipata 'heita, visata; viidata, lehvitada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas vibu.

või2 : või : võid 'piimast valmistatud toiduaine'
◊ võidma, võik
● liivi vȭidag 'või'; võidõ 'võida, määrida'
Salatsi liivi vui, ui 'või'
vadja või 'või; taimeõli'; võitaa 'võida, määrida'
soome voi 'või'; voitaa 'võida, määrida, õlitada'
isuri voi 'või'; voitaa 'võida, määrida; ära määrida'
Aunuse karjala voi 'või'; voidua 'määrida, võida'
lüüdi voi 'või; õli'; voitta 'võida, määrida'
vepsa voi 'või; õli'; voita 'võida; (valgeks) värvida'
saami vuodja 'või; vedel rasv; õli'; vuoidat 'määrida, võida; kihutada, tormata'
ersa oj 'või, rasv, õli'
mokša vaj 'või, rasv, õli'
mari üj 'või'
udmurdi ve̮j 'või, õli'
komi vi̮j 'või, õli; (kala)rasv'
handi wŏj 'või; pekk, rasv'
mansi wōj 'rasv'
ungari vaj 'või'
Soome-ugri tüvi. On ka arvatud, et varane indoiraani laen, ← algindoiraani *aǵya, mille vaste on vanaindia ājya- 'sulavõi ohverdamiseks'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane tüvi on ka turgi keeltes: algturgi *baj, mille vaste on nt tatari maj 'või; rasv'. võik on tuletis omadussõnaliitega *-ikko.