[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hall1 : halla : halla 'veeaurust tekkinud ebaühtlane jääkristallide kiht maapinnal, taimedel ja esemetel'
← balti
leedu šalna 'hall'
läti salna 'hall; kerge hommikukülm'
● liivi ōla 'hall; öökülm'
vadja alla 'hall; härmatis; öökülm'
soome halla 'hall; öökülm'
isuri halla 'hall; öökülm'
Aunuse karjala hallu 'hall; öökülm'
lüüdi hall(u) 'hall; öökülm'
vepsa hall 'hall; öökülm'
saami suoldni 'kaste; aur vee v maa kohal; hall'
Vt ka hall2.

härm1 : härma : härma 'kohev jääkristallide kiht puuokstel jms'; mrd 'ämblik'
← balti
leedu šarma 'härmatis, härm'
läti sarma 'härmatis, härm'
● liivi ǟrma 'härmatis, härm'
vadja ärmä 'härmatis, härm; udu, hägu'
soome härmä 'härmatis, härm'
isuri härme, härmi 'härmatis, härm'
Aunuse karjala härmü 'härmatis, härm'
lüüdi härm 'härmatis, härm'

ihu : ihu : ihu 'inimese keha või selle mingi piirkond, eriti lihaosa v välispind'
● vadja iho 'ihu, keha'
soome iho 'nahk; ihunahk'
isuri iho 'nahk'
Aunuse karjala iho 'nägu; välimus; põsk'
lüüdi ihot (mitm) 'nägu; nahk'
saami assi 'nahaaluskude'
? ersa jožo 'pind'
? mokša joža 'nahk'
? mäemari juž- liitsõnas južwǝt 'higi; vesivilli vedelik'
komi ež 'pind, pealmine kiht; välimine kiht v külg'
Läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome sõna on tuletis tüvest iha.

kamar : kamara : kamarat 'rohttaimede maapinnaligidane osa koos pealmise mullakihiga; sealiha naha- ja selle ligidane lihakiht'; mrd 'seisvale veele tekkiv (roheline) kord; kinnikasvava veekogu õõtsuv pealispind'
● liivi kamār 'kõva pinnakiht, maapind; kinnikasvava veekogu pealiskiht; seakamar'
soome kamara 'kõva pinnakiht, maapind; seanahk'
? mari kom 'koor, pind; (raamatu)kaaned; tupp'
? udmurdi kumeľ 'niine pealmine kiht'
? komi komi̮ľ 'koor, kest'
? läänemansi kamtul liitsõnas nē̮rkamtul 'pähklikoored'
? ungari hámlik 'kooruma, ketendama'
? neenetsi śāwᵊ 'soomus'
? nganassaani kamu 'soomus'
? sölkupi k͔ām 'soomus'
? kamassi kåm 'soomus'
? matori käbti 'soomus'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Läänemeresoome keeltes on tüvele lisatud r(a)-liide.

katt : katu : kattu 'haiguste puhul suuõõnes tekkiv valkjas kiht' kaas

kelme : kelme : kelmet 'õhuke ainekiht keha pinnal'; mrd 'kae, silmahaigus'
● soome kelme 'kelme, kile; puukoore õhuke pindmine kiht'; mrd 'mähk; kae'
karjala kelmu 'kelme, kile'
? komi keń '(piima vms) nahk, koorik, kile, kelme, kirme'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Vt ka kile1.

kest : kesta : kesta 'väljastpoolt kattev kiht, ümbriskiht; torujas, tupekujuline ümbris; hülss'
● liivi kestā '(puu)koore alumine osa, koore serv'
Tõenäoliselt on sõnas sama tüvi mis kesi. Liivi vaste võib olla ka eesti keelest laenatud.

kiht : kihi : kihti 'millegi peal, all v vahel asetsev suhteliselt ühtlase koostise v omadustega ainehulk; sotsiaalsete, kultuuriliste vm tunnuste poolest ühesugune rühm inimesi, kes moodustavad osa elanikkonnast vms'; mrd 'kokkulapatud köis, nöör jm; kahe posti vaheline rõhtaia osa'
← alamsaksa schicht(e) 'kord; korrapärane jaotus; rida, kiht; teatud arv töölisi; kindlaksmääratud tööaeg'

kihvt : kihvti : kihvti van 'mürk'; kõnek 'vahva, tore, äge'; mrd 'tige, õel'
○ kiuht, kiht, jihvt, jiht
← alamsaksa gift 'mürk'
j-algulised murdevariandid kajastavad Baltimaade alamsaksa murde hääldust.

kirme : kirme : kirmet 'õhuke kord, õhuke kiht'
← balti
leedu grėjimas 'koor (piima rasvakiht)'
← balti
läti krējums 'koor (piima rasvakiht)'
● soome kerma 'koor (piima rasvakiht)'; mrd 'pindmine kiht'
On ka oletatud, et sõnas on sama soome-ugri tüvi, mis murdesõnas keri, kere 'pärnakoor' ning mille vasted on soome mrd keri 'koor, pinnakiht, lumekoorik, toht', isuri keri liitsõnas kerikenkä 'ühest nahatükist suvejalats', saami garra 'koor, kest', ersa keŕ 'puukoor', mokša ker, kär 'puukoor', mari kür 'niin; puukoor', udmurdi kur 'niin; puukoor', komi kor 'puukoor', ungari van kér liitsõnas agykér 'ajukelme', mansi kēr 'koor' ja handi kar 'puukoor; korp, koorik (haava peal)' (või handi ker 'lumekoorik').

kord : korra : korda 'taasesinemine v -toimumine; järg; juht, puhk; korrasolek, süsteem; rütm, korrapärasus; kiht; kunagi, ükskord'
○ lõunaeesti kõrd, kirderanniku kerd
← balti
leedu kartas 'kord'; karta 'põlvkond; kiht, kord'
läti kārta 'kiht, lade; seisus; järjekord'
preisi kērdan (sihitav) 'aeg'
● liivi kȭrda 'kord'
vadja kõrta 'kord'
soome kerta 'kord'
isuri kerda 'kord'
Aunuse karjala kerdu 'kord'
lüüdi kier 'kord'
vepsa kerd 'kord'
? ersa kirda 'kord'
? mari -kerte sõnas šukerte 'varem, ammu'
Teisalt on tüve peetud germaani laenuks, ← alggermaani *χerđā, mille vaste on nt vanaülemsaksa herta 'vahetus', kuid sõna levik viitab pigem balti laenule. Mordva ja mari vasted on arvatavasti rööplaenud. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Korde 'vahetus, valvekord' ja korden 'keerama, pöörama; uuesti kündma' (← kordama).

kroop : krooba : kroopa kõnek 'koorikutaoline kiht'
Tõenäoliselt tüve korp1 variant. Murretes esineb samatüveline tegusõna kroobatama 'koorikutaolise mustusekihiga kattuma, paatuma'.

kõld : kõlla : kõlda 'õhuke nahk, kile'
● ? soome mrd kelsi 'pealmine kiht, koor'
Tüve vaste võib olla ka soome kelle, kelles 'pooleks raiutud puupakk; palgi pinnast lõigatud jäme laast või saetud pinnalaud'; mrd 'langetatud puu; juurtega üleskaalutud känd; kartuli- või naeritükk', ühtlasi võib olla tüve kild2 variant.

laag : laagi : laagi 'aluspuu, nt pruss v plank vahelae kandetarindi ja põrandakatte, hrl laudise vahel'
Tõenäoliselt saksa laen, ← saksa Lage 'kiht, üksteise peal ja kõrval asetsevad asjad'. Vrd baltisaksa Lage 'toalagi', mis on tõenäoliselt lühenenud liitsõnast Balkenlage 'palgikiht'.

labu : labu : labu 'heinasaad'
● vadja lappu, lapussi 'kraasitäis (heiet), heiderull'
soome mrd lapo 'hangutäis heina; väike heinasaad'
isuri labo, lavo 'heinahunnik'
Aunuse karjala labeh, laboh 'kraasitud villatopp; pealmine vajunud heinakiht'
lüüdi labeh 'lame (villa-, kraasitud villa, heina)hunnik'
vepsa labode̮h 'virn, patakas, kiht'
Võib olla laba või lappama tüve tuletis.

luu : luu : luud 'kont; linavarre puitunud kiht; üheseemnelise vilja puitunud sisekest, kivi'
● liivi lū 'luu'
vadja luu 'luu'
soome luu 'luu'
isuri luu 'luu'
Aunuse karjala luu 'luu'
lüüdi luu 'luu'
vepsa lu 'luu; toores mari'
ersa lovaža 'luu'
mokša lovaža 'korjus, rümp; surnukeha'
mari lu 'luu'
udmurdi li̮ 'luu'
komi li̮ 'luu'
handi lӑw 'luu'
mansi luw 'luu'
neenetsi li 'luu'
eenetsi li̮zi 'luu'
nganassaani latǝǝ 'luu'
sölkupi le̮ 'luu'
kamassi le 'luu'
matori le 'luu'
Uurali tüvi. Vt ka luituma.

marrask : marraski : marraskit 'naha õhuke pindmine kiht, epiderm'
◊ mardus
← algindoiraani *mr̥tá-s
vanaindia mr̥tá-ḥ 'surnud'
avesta mərəta- 'surnud'
● liivi mārdig- liitsõnas mārdig-nō’gõ 'marrasnahk'
vadja marras 'õrn, habras; marras- (naha kohta); eluvõimetu, nõrk, surmale määratud'
soome marras 'suremas, põdur; surnu, kadunuke; surmaenne; surnukahvatu'
isuri marras 'surija, surmale määratu'
karjala marras 'lõputu, igavene; kelts'
lüüdi mardas- liitsõnas mardàsnahk 'marrasnahk'
Eesti keelest on laenatud vene mrd marduj 'kurat'. Vt ka mardikas.

muld : mulla : mulda 'maakoore pindmine kobe kiht, millesse kinnituvad taimede juured'
← alggermaani *mulđō
vanaislandi mold 'maa(pind), pinnas'
vanarootsi muld 'maa(pind), pinnas'
gooti mulda 'tolm'
● liivi mūlda 'muld'
vadja multa 'muld; pori; savi'
soome multa 'muld'
isuri mulda 'muld'
karjala multa 'muld, maa'
lüüdi muld 'muld'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi mulld 'kartuleid muldama' (← muldama).

natt2 : nati : natti '(juukse)tutt, juuksed, (loomal) kukla-, turjakarvad; turi, krae'
On oletatud, et sama tüvi mis murdesõnas natt (: nata ~ nati) 'tatt', toimunud on tähendusnihe 'tatt' > 'nina' > 'nägu' > 'juuksed'. Sel juhul läänemeresoome või koguni uurali tüvi, mille vasted on vadja natta 'tatt; meremuda, -kõnts', soome mrd natta 'limane kiht (vedeliku peal); kelme, kile, õietolmukiht vee peal, pehme sammal vee peal, lima', isuri natta 'merelima, limased (vee)taimed, adru', karjala noatta '(hapupiimale moodustunud) kiht, kelme',?Inari saami njetti 'muda',?neenetsi nadᵊm 'tatt',?eenetsi nariŋa- 'nuuskama' ja?nganassaani noudiʔ-, noudir- 'nuuskama'. Vt ka nada-, natt3.

pala : pala : pala 'korraga hammustatav v suhu võetav tükk, suutäis; lühike teos, selle osa; (väike) tükk v osa'
● liivi palā 'lõik, tükk, osa'
vadja pala 'tükk'
soome pala 'tükk; suutäis'
isuri pala 'tükk'
Aunuse karjala pala 'lõik, tükk'
lüüdi pala 'tükk'
vepsa pala 'tükk'
saami van buola 'tükk'
ersa pal 'leiva-, lihatükk'
mokša pal 'liha'
? mari pultə̑š 'tükk, jupp'
? komi palak 'kiht; tükk'
handi pul 'tükk, suutäis'
mansi pūl 'tükk, suutäis'
ungari falat 'tükk, suutäis'
neenetsi paľe- 'sööma, neelama'
sölkupi poli̮- 'neelama'
Uurali tüvi. On arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnas põlema.

patakas : pataka : patakat '(hrl paberi kohta:) kimp, hunnik'; kõnek 'paks (lame) tükk, latakas, kamakas'; mrd 'kiht, kord'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades matakas, pats2.

pind1 : pinna : pinda 'eseme, olendi vm väliskiht, pealmine kiht; maakamar; alus, põhi, jalgealune; vedeliku v vedela aine ülemine piir, selle pealmine kiht; pindala, ala (suuruselt)'
← alggermaani *spinda-
vanainglise spind 'pekk, rasv'
alamsaksa spint 'maltspuit'
saksa mrd Spint 'pekk, rasv; maltspuit'
● liivi pīnda 'väline kiht; maltspuit'
vadja pinta 'pind, pindmine osa, pinnasekiht'
soome pinta 'pind'; mrd 'maltspuit; (sea) pekk, (hülge) nahk ja selle all olev rasvakiht'
isuri pinda 'pind'
Aunuse karjala pindu 'pind; maltspuit; keha, ihu, nahk'
lüüdi pint(e͔) '(puutüve, vee) pind; (looma) nahk'
vepsa pind 'maltspuit; männilatt, millest tehakse korvide jaoks laaste; (vee) pind'
Vt ka pind2.

põhi : põhja : põhja 'ilmakaar maakera põhjapooluse suunas; eseme vm alumine (rõhtne) osa; aluseks olev, kandev pind v kiht; alus, lähtekoht'
? ← alggermaani *bandsja-
vanaislandi bás 'aedik lehmalaudas'
? ← algindoiraani
avesta pasča 'taga, hiljem, järel'
● liivi pū’oj 'põhi, alus; ilmakaar'
vadja põhja 'põhi, alus, tald; ilmakaar'
soome pohja 'põhi, tald; alus; ilmakaar'
isuri pohja 'põhi, tald; põhjal olev kiht, pära'
Aunuse karjala pohju 'põhi, alus; pära, lõpp'
lüüdi pohď 'põhi; noodapära; ilmakaar'
vepsa pohj 'põhi; tald'
saami boašˈšu 'püstkoja, eluaseme tagaosa'
Saami vaste võib olla vana läänemeresoome laen.

rooste : rooste : roostet 'raua pinnale oksüdeerumisel tekkiv punakaspruun urbne kiht; roosteseentest põhjustatud taimehaigus'
← alggermaani *rusta-z, *rosta-z
saksa Rost 'rooste; roostehaigus'
rootsi rost 'rooste; roostehaigus'
● liivi rūost 'rooste; põuavälk'
vadja roosõ 'rooste'
soome ruoste 'rooste; roostehaigus'
isuri roosse 'rooste'
Aunuse karjala ruoste 'rooste; roostehaigus; menstruatsiooniveri'
lüüdi ruoste͔ 'rooste'
vepsa roste͔ 'rooste'

rõuged : rõugete : rõugeid (mitm) 'viirushaigus, millega kaasneb villiline, paranemisel arme jättev lööve'
○ kirderanniku rouged
● ? soome mrd rouka 'lepa, kase v kuuse koorest valmistatud võrkude ja nootade värvaine'
? Aunuse karjala rougu 'kase v lepa koore alumine punakaspruun kiht; kase v lepa koorest saadud parkimisaine v värv; parkkoor'
? lüüdi roug 'puukoore alumine punakaspruun kiht'
? vepsa roug 'lepa v kase koor, mida kasutatakse võrkude või riide värvimiseks'
Tüvi võib olla esitatud läänemeresoome sõnade vaste eeldusel, et rõugehaiguse nimetus on kujunenud sellega kaasneva lööbe värvuse järgi. See läänemeresoome tüvi võib olla skandinaavia laen, ← algskandinaavia *rauđka, mille vaste on norra rokka 'rooste; vee või maapinna rauasisaldus'.

rüü : rüü : rüüd 'kehakate, rõivas; endisaegne linane või villane pikk ülerõivas; kiht, kest, sulestik v miski muu kattev v ümbritsev'
○ rüüd, rüvv
← rootsi van ry, ryda 'rüiuvaip, -tekk (kasutati muu hulgas rõivaesemena)'
Eesti keelest on laenatud soome mrd ryyti 'tikitud kaeluse ja lõhikutega linane ülekuub' ja tõenäoliselt ka vadja rüüdi 'endisaegne linane pikk-kuub, ülekuub; vaimuliku- v mungarüü' ja isuri rüüdi 'endisaegne pikk ülekuub' (← murdevariant rüüd).

tagi1 : tagi : tagi 'raudoksiidi kiht raua v terase pinnal'; mrd 'rauapuru'
On arvatud, et tuletis taguma tüvest.

tahm : tahma : tahma 'orgaaniliste ainete mittetäielikul põlemisel v termilisel lagunemisel tekkiv peeneteraline, peamiselt süsinikust koosnev musta värvi aine; ihe'
● vadja tahmaza 'kuiv, kuivanud (suu kohta)'
soome tahma 'lima, liga, kleepjas kiht'
isuri tahmia 'paks, püdel'
On oletatud, et indoeuroopa (eelgermaani) laen, ← indoeuroopa *tah₂ismo(n)-, mille vaste on vanaülemsaksa deismo 'haputainas'. Teise võimalusena on arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul moodustatud variant tüvest, mille vaste on lõunaeestiline murdesõna tahas 'tainas'. Viimati nimetatu võib samuti olla indoeuroopa (eelslaavi) laen, ← indoeuroopa *tah₂isto(s)-, mille vaste on vene tésto 'tainas', teiste läänemeresoome keelte vasted on soome tahdas 'pasta, võie'; mrd 'tainas', Aunuse karjala tahtas 'tainas', lüüdi tahtaz, tahtas '(sõtkutud) tainas' ja vepsa tahtaz 'tainas'.

verme : verme : vermet 'verine triip, vorp'
◊ vermima
● ? Salatsi liivi värm 'pisar'
? soome mrd vermen 'marrasnahk, pealmine õhuke kiht; (mitm) õhuke, kehv riie v riietus'
On arvatud, et sõna on tuletis tüvest veri. Teisalt on peetud indoiraani laenuks, allikaks tüvi, mille vaste on nt vanaindia várman- 'kaitserüü; kaitserajatis', on arvatud, et samast tüvest on laenatud ka varmas.

viha : viha : viha 'äge pahameel, ärritatud vaenulikkuse tunne; mõru, kibe'
◊ vihuti
← algindoiraani *viša-
vanaindia viṣám 'mürk'
uuspärsia vīša- 'mürk'
● liivi vijā 'mürk; piibupigi; puukoore all olev mõru kiht'
vadja viha 'viha, õelus, vaen; mõru, kibe'
soome viha 'viha; vaen, vihavaen'
isuri viha 'viha; vaen'
Aunuse karjala viha 'viha; vaen; ärritus, põletik'
lüüdi viha 'viha'
vepsa viha 'viha'
udmurdi vož 'roheline'
komi vež 'roheline; toores; hele'
vihuti on ti-liitega vorm tuletisest vihus 'viha, vaen'. Vt ka vihkama.

vina1 : vina : vina 'õhuke poolläbipaistev kiht, hämu'
◊ vine, vinu
● soome mrd vine, vina 'kõle tuul'
Läänemeresoome tüvi. Võib olla sama tüvi mis sõnas vinisema. Vt ka vina2 .