[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kiim : kiima : kiima 'ind, suguiha'; mrd 'iha, himu; rutt, kiirus'
● ? vadja tšiima liitsõnades tšiimaleipä 'rituaalne leib, mida tüdrukud sõid saunas pruudi pesemisel', tšiimapiiraga 'rituaalne pulmapirukas'
soome kiima 'ind, suguiha; paaritusmäng'
Aunuse karjala kiimu 'ind, suguiha; (lindude) paaritusmäng; kihk, kange soov; askeldus, sagin, asi, lugu'
lüüdi kiim(e͔) 'ind, suguiha; paaritusmäng'
vepsa kiḿ '(lindude) paaritusmäng; (lamba, kitse, lehma) ind'
Läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et tuletis soome-ugri tüvest, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami gihkat 'mängida (lindude kohta); paarituda; ligi ajada, külge lüüa; nõiduda' (või saami gieibmi 'ind, suguiha'), komi mrd kojni̮ 'mängima (lindude kohta)'; van srmt turni̮-kojni̮ 'nõiduma, ennustama', ungari kéj '(seksuaalne) nauding', mansi kaj- 'mängima (lindude kohta); nõialaule laulma' ja handi koj- 'ennustama, lauldes nõiduma'.

tuju : tuju : tuju '(hea) meeleolu; tahtmine, soov v valmisolek midagi teha; äkiline isemeelne tahtmine, kapriis'
● vadja tuju 'meeleolu, tuju'
soome mrd tuju 'kange, tugevamaitseline; ind, kihk', tujakka 'tuisk; kiire, nobe; rutt; äge, äkiline; kange, kibe, mõru, halb (maitse, lõhna kohta)'
Aunuse karjala tujakko 'tuuline; joove', tujišta 'täriseda, kolksuda; käratseda, lärmitseda', tujuou (oleviku ains 3P) 'puhub kõvasti (tuule kohta)'
lüüdi tujahtada 'kõmatada, kolatada (kukkudes)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vadja vaste võib olla eesti keelest laenatud.