[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kahisema : kahiseda : kahisen 'vaikset kõlatut ühetoonilist heli tekitama'
● vadja kahiss 'kahiseda, sahiseda; kohiseda'
soome kahista 'kahiseda, sahiseda; käratseda, riielda'
isuri kahissa 'kahiseda'
Aunuse karjala kahišta 'kahiseda; kiidelda; tülitseda, näägutada'
lüüdi kahištuda 'kähedaks muutuda'
vepsa kahaita 'kähiseda (hääle kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kihama, kohama, kähisema, lahisema, nahisema, pahisema, sahisema. Vt ka kahanema, kahi1 ja kahu1.

kihama : kihada : kihan '(ärevalt) igas suunas, läbisegi liikuma, sagima; (tegevuse kohta:) vilkalt toimuma; kellestki, millestki liikuvast, sagivast täis olema'
◊ kihevil, kihisema
● vadja kihuss 'kobrutada, pulbitseda, vahutada', kihu 'sagin, möll; häda'
soome kihistä 'kihiseda, muliseda; sisiseda, susiseda; kihada, kubiseda; sagida', kihu 'sagin, rüsin, riid'
isuri kihissä 'kihada, kubiseda; vigiseda', kihu 'sagin, askeldamine'
Aunuse karjala kihata 'kihada, kubiseda', kihištä 'kihiseda, sisiseda, piniseda; sagida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kahisema, kohama, kähisema, sihisema, vihisema. Vt ka kihelema ja kihu3.

kihelema : kihelda ~ kiheleda : kihelen '(kergelt) sügelema; rahutult nihelema, kibelema'
● soome kihelmöidä, mrd kiheltää 'kihelda, sügelda; kirvendada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, on arvatud, et sama mis sõnas kihama.

kihevil 'ärevil, erutuses, elevil' kihama

kihisema : kihiseda : kihisen '(vedeliku kohta:) tasase terava kahinaga ning mulle ajades liikuma; hõõrdumisest, liikumisest teravalt kahisema; sagima; millestki liikuvast (kubinal) täis olema' kihama

kihu3 : kihu : kihu 'kihulane, sääsk'
On arvatud, et sama tüvi mis sõnas kihama, samuti, et ühtlasi sama tüvi mis kihu1. Teistes läänemeresoome keeltes esineb samas tähenduses lähedane tüvi, mille vasted on vadja tihi 'sääsk', soome mrd tihi, tihu, tiho 'kihulane, sääsk', isuri tihu 'kihulane', Aunuse karjala tihi 'kihulane', lüüdi ťihu, ťihi 'kihulane', vepsa ťihed 'kihulane', samuti kirderannikumurrete tihu 'kihulane'.

kohama : kohada : kohan '(tugeva veevoolu, tuule, saju kohta:) ühetaolist heli tekitama'
◊ kõhisema, kõhutama
● vadja kohisa 'kohiseda'
soome kohu 'kära, lärm, segadus; kõmu', kohista 'kohiseda, mühiseda; ladiseda, pahiseda; müriseda'
isuri kohissa 'kohiseda'
Aunuse karjala kohu 'lärm, kohin'
lüüdi kohu 'väike kosk', kohišta 'kohiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kahisema, kihama, kähe, köhima ja nohisema. Vt ka kohuma.

kribelema : kribelda ~ kribeleda : kribelen 'mitte rahu andma, kripeldama'
← saksa kribbeln 'kihama; kihelema, sügelema'
Vt ka kripeldama.

kähisema : kähiseda : kähisen 'kõlatu tugeva kahiseva kaasheliga häält tegema'
● soome kähistä 'kähiseda', käheä 'kähe'
Aunuse karjala kähištä 'kähiseda', kähei 'kähe'
vepsa kähišta 'kähiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kahisema, kihama ja kohama.

sihisema : sihiseda : sihisen 'teravalt sahisema, sisisema'
● vadja sihisä 'kahiseda'
soome sihistä 'sihiseda, sisiseda; sihistada'
isuri šihahtaa 'sihiseda, sisiseda; sihistada'
Aunuse karjala šihištä 'sisiseda, sahiseda'
lüüdi ťš́ihištä 'sihiseda, sisiseda; sihistada'
vepsa čihišta 'sisiseda, susiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades sahisema, suhisema, kihama, vihisema, sisisema, sihk-.