[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

keema : keeda : keen '(vedelike kohta:) nii tugevasti aurustuma, et vedeliku seest kerkib auru mullidena ka pinnale; tugevasti mitmes suunas paiskuma'; mrd '(raua kohta:) sulama; (piima kohta:) (soojaga) hapnema'
◊ keevitama
● liivi kīedõ 'keeda', kīetõ 'keeta'
vadja tšihua 'keeda; kobrutada, kihada; kihistada (naerda)'
soome kiehua 'keeda; kobrutada, kihada', keittää 'keeta'
isuri keehua 'keeda; kobrutada; sulada (raua kohta)', keittää 'keeta; keevitada'
Aunuse karjala kiehuo 'keeda; kobrutada, kihada', keittiä 'keeta; keevitada; peksta, piinata'
lüüdi kiehuda 'keeda; kobrutada, kihada', keiťťädä, keittada 'keeta; keevitada'
vepsa kehda 'keeda; pulbitseda; vett joosta (silmade kohta)'; kii̯tta 'keeta'
? koltasaami ǩe´tted 'keeta'
mari küaš 'keema; küpsema; päevituma', küktaš 'keetma; (ahjus) küpsetama'
ungari köved 'pehmeks keema', köveszt, küeszt 'keetma, korraks keema laskma'
? metsaneenetsi kū- 'küpsema (marjade kohta)'
Soome-ugri või koguni uurali tüvi.

kihama : kihada : kihan '(ärevalt) igas suunas, läbisegi liikuma, sagima; (tegevuse kohta:) vilkalt toimuma; kellestki, millestki liikuvast, sagivast täis olema'
◊ kihevil, kihisema
● vadja kihuss 'kobrutada, pulbitseda, vahutada', kihu 'sagin, möll; häda'
soome kihistä 'kihiseda, muliseda; sisiseda, susiseda; kihada, kubiseda; sagida', kihu 'sagin, rüsin, riid'
isuri kihissä 'kihada, kubiseda; vigiseda', kihu 'sagin, askeldamine'
Aunuse karjala kihata 'kihada, kubiseda', kihištä 'kihiseda, sisiseda, piniseda; sagida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kahisema, kohama, kähisema, sihisema, vihisema. Vt ka kihelema ja kihu3.

müdisema : müdiseda : müdisen 'suhteliselt vaikset tumedat müra, tüminat kuuldavale laskma'
● vadja mütisä 'müdiseda'
soome mrd mytistä 'müdiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Läänemeresoome keeltes on ka samatähenduslik tagavokaalne tüvi, mille vasted on liivi mu’ḑžõ 'kihada; sumiseda, ümiseda', vadja mutisa 'kihada, kubiseda; sagida', soome mutista 'mõmiseda, pobiseda', isuri mudissa 'pomiseda, vastu rääkida'. Lähedane tüvi on nt sõnades madistama, mudima, mügisema, müha, müra.

suruma : suruda : surun '(tugevasti) vajutama, rõhuma; pressima, litsuma; pigistama; toppima; pingutama, pingutades edasi liikuma'
◊ suru,surve
● liivi su’rrõ 'muljuda, purustada, tampida'
vadja survoa 'suruda, tampida, pressida'
soome survoa '(katki, peeneks) suruda; toppida'
isuri survoa '(katki, peeneks) suruda; toppida'
Aunuse karjala survuo 'peeneks tampida, muljuda, peenestada; kolkida (pesu); valu põhjustades muljuda; sebida; sõeluda, kihada (kihulased)'
lüüdi survoda '(katki) suruda'
vepsa surda '(puruks) tampida, (pesu) kolkida'
mari šuraš '(katki) suruma, tampima; pistma, torkama'
ungari szúr 'torkama, pistma'
Soome-ugri tüvi. Vt ka surnuk.