[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

karge : karge : karget 'karastav, värskendavalt mõjuv; puhas, selge; karm, range; värske, närtsimata; kõva'; mrd 'kibe, kange'
◊ karastama
● vadja karkõa 'kibe, mõru'
soome karkea 'kare, krobeline; jäme (koostiselt); hõre; umbkaudne; tahumatu, rohmakas; labane, nilbe'; mrd 'kibe, mõru'
isuri karkia 'kibe, kange; kare, krobeline'
Aunuse karjala kargei 'kibe, mõru, kange; murettegev, raske, valus; jäme, solvav'
lüüdi karged 'kibe, mõru'
vepsa karged 'kibe, mõru'
Tõenäoliselt tüve kare1 variant. Teisalt on arvatud, et tüve läänemeresoome vasted on soome karu 'viljatu; lahja; tühi; kehv', Aunuse karjala karu 'nõrk, vilets; kurat' ja lüüdi karu 'halb, vilets; haige; kurat', see tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *karō, mille vaste on gooti kara 'mure, vaev'. Mõlemal juhul võib tähenduses 'kibe, mõru, kange' olla tegemist eri päritolu homonüümiga. Veel on tüve peetud läänemeresoome-permi tüveks, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on udmurdi gi̮reź, greź 'pooltoores (nt kartul)' ja komi gi̮ri̮ś 'jäme, suur'. karastama on läänemeresoome tuletis. Vt ka karask.

kibe2 : kibeda : kibedat 'teravalt mõru; pisut v torkivalt valus; kange, suur, äge; tegevusrohke ja kiire'; mrd 'väle, virk, tragi; kile, kime; hoop, valu'
◊ kibu-2, kipitama
● liivi ki’bḑi 'kibe, mõru; kange, suur, äge'
vadja tšipõa 'valus, haige; valu; haigus; haige koht, (mädane) haav, paise'
soome kipeä 'valus, haige; valu; piinav, hell, piinlik; kange, suur, äge'
isuri kippiiä 'valus, haige; valu; haige koht'
Aunuse karjala kibei 'valu; haige koht, haav, paise; valus, haige; piinlik, hell; kiire, tähtis; häda, rutt'
lüüdi kibed 'valus, haige; muhk, kärn, haav'
vepsa kibed 'valus, haige; paise, vistrik'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kipet 'kibe, mõru; valus, katkine koht'.

tuim : tuima : tuima 'puudutuse vm füüsilise ärrituse vastu tundetu; meeltele nõrgalt mõjuv, mitte tugevat aistingut tekitav; (meelte, vaimse suutlikkuse kohta:) tönts, vilets, raske taibuga; loomult tundetu, vähese innukusega, osavõtmatu, vaimselt loid, huvi(de)ta; väheelamuslik, igav, väljendusvaene, ilmetu; jäik, kõva, ebamugav vms'
● liivi tūima 'tuim, tundetu; aeglane; nüri'
vadja tuima 'mage, maitsetu; kooritud (piim); tuim, tundetu, väsinud; kõva, tugev'
soome tuima 'karm, range; tugev, äge; äkiline, järsk; morn, pahur, vihane; kange, kibe, mõru, liiga soolane; mage, maitsetu, lääge'
isuri tuima 'soolata, mage'
Aunuse karjala tuimu 'soolata, mage, maitsetu'
? lüüdi tuimehtuda 'lukku minna (kõrvade kohta)'
? rootsisaami tåime 'nukker, ükskõikne'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd tuims 'uimane; väsinud; kohmakas, saamatu'.

tuju : tuju : tuju '(hea) meeleolu; tahtmine, soov v valmisolek midagi teha; äkiline isemeelne tahtmine, kapriis'
● vadja tuju 'meeleolu, tuju'
soome mrd tuju 'kange, tugevamaitseline; ind, kihk', tujakka 'tuisk; kiire, nobe; rutt; äge, äkiline; kange, kibe, mõru, halb (maitse, lõhna kohta)'
Aunuse karjala tujakko 'tuuline; joove', tujišta 'täriseda, kolksuda; käratseda, lärmitseda', tujuou (oleviku ains 3P) 'puhub kõvasti (tuule kohta)'
lüüdi tujahtada 'kõmatada, kolatada (kukkudes)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vadja vaste võib olla eesti keelest laenatud.