[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ahel : ahela : ahelat 'kett'
← alggermaani *χāχilaz, *χāχlō
vanaislandi hæll 'kepp, teivas, vai'
vanarootsi (tiūþer-) hæ̅l 'pulk; tikk'
vanaülemsaksa hāhala, hāhila, hāhla, hāla 'konks, mille otsas pada tulel ripub'
● vadja ahila 'kett; raudkütke; vangiahelad'
soome haahla 'rauast v puust pajaahelad, pajakook; rauast kett, mille konksu otsas pada ripub'
isuri hahlad (mitm) 'kandepuud ja selle põikpuud ühendavad klambrid; pajaahelad'
Aunuse karjala huahlu 'konks ahjukoldes paja riputamiseks'
lüüdi huahlad (mitm) 'pajaahelad'
vepsa hahl 'pajakonks'

kee1 : kee : keed 'lülidest koosnev v niidile lükitud helmestest kaelaehe'
○ keed, kei
← alamsaksa kede, kedene 'kett'
Laenu muganemisel on sõnakuju keed (mis esineb veel murretes) ekslikult tõlgendatud mitmuse vormina ning moodustatud sellest uus ainsuse vorm kee. Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, kett. Vt ka kee2.

kesi : kee : kett 'viljatera kest'; mrd 'õhuke nahk, kelme, kile; naha pealiskiht, marrasknahk; ussi (mahajäetud) kest'
◊ kesine, ketendama, kett2
● soome ketto 'kelme, kile', mrd kesi 'õhuke nahk, kelme, kile'
isuri kettu 'kelme, õhuke kattekiht, kirme'
Aunuse karjala kettu '(piima)nahk; nahk; (kartuli vms) koor'
lüüdi kett(u) '(ussi) nahk'
vepsa keźi 'lambanahk; töödeldud loomanahk'
saami kat liitsõnas sarvváskat 'põdranahk'
ersa keď 'nahk; koor, kest'
mokša keď 'nahk; koor, kest'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka kee2, kest, kesv ja kosu.

kett1 : keti : ketti 'üksteisega järjestikku liikuvalt ühendatud (metall)lülide kogum'
← saksa Kette 'kett; ahel; kaelakee; ahelik, rodu, rida'
Varem on laenatud tüve alamsaksa vaste, kee1. Eesti keelest on laenatud vadja ketti 'kett' ja isuri ketti 'kett'.

kett2 : ketu : kettu 'naha sarvkihist irdunud kliitaoline osake' kesi

kütke : kütke : kütket 'veise kinnitusvahend'
● liivi kikkim 'kütke'
vadja tšütše 'kütke'
soome kytkyt 'kütke; kett'
Aunuse karjala kütküt 'kütke'
lüüdi kütküd 'kütke'
vepsa kütte 'kütke'
udmurdi ki̮tki̮ni̮ 'kütkesse panema, kütkendama'
mansi käti- 'siduma'
ungari köt 'siduma, sõlmima; kuduma; köitma'
Soome-ugri tüvi.

lõõg : lõa : lõõga '(kaheharuline) nöör, kett vms vahend hrl veise kinnitamiseks, kütke'
← alggermaani *lēǥā, *lēǥōn-
vanaülemsaksa lāga 'lõks, püünis, silmus'
vanarootsi lāga '(linnu)pael; lõks, püünis'
● vadja lõõka '(köietus)köis v -kett; (koera) kett'
soome lieka 'köis'
isuri leega 'köis'
Aunuse karjala liegu 'köis, lõõg'
vepsa ľeg 'köidik, lõõg; õngenöör'

treng : trengi : trengi 'loogata rakendi veonöör, -rihm v -kett, mis kinnitatakse ühe otsaga rangide ja teise otsaga veoki v veetava eseme külge'
○ (t)ring, reng, trink
← alamsaksa streng(e), strenk 'nöör, köis; teatud mõõtühik; mereabajas'
← saksa Stränge (mitm) (ains Strang) 'nöör, köis; treng, veorihm; (lõnga)viht, (kiudude) kimp'

vask : vase : vaske 'punakas pehme metall, keemiline element (Cu)'
● liivi vašk 'vask'
vadja vahtši 'vask'
soome vaski 'vask'
isuri vaski 'vask'
Aunuse karjala vaski 'vask'
lüüdi vašk 'vask; messing'
vepsa vaśk 'vask'
saami veaiki 'vask'
ersa uśke 'juhe, traat'
mokša uśkä 'traat; kett'
mäemari van -βaž sõnas βǝrγeńǝ-βaž 'vasemaak'
udmurdi -veś sõnas azveś 'hõbe'
komi -i̮ś sõnas ezi̮ś 'hõbe'
handi wŏχ 'metall, raud; raha; kopikas'
mansi -wǝs sõnas ātwǝs 'plii'
ungari vas 'raud'
neenetsi jeśa 'raud; metall; raha'
eenetsi ƅ́aśi 'raud; metall; raha'
nganassaani basa 'raud; metall; rubla, raha'
sölkupi kuə̑sə 'raud'
kamassi båzå 'raud'
matori besā 'raud'
Uurali tüvi. Kuna vask oli esimene metall, millega uurali hõimud kokku puutusid, siis tõenäoliselt on läänemeresoome keeltes säilinud tüve algne tähendus. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on ka indoeuroopa keeltes, nt armeenia oski 'kuld' ja tohhaari wäs 'kuld', mistõttu tüve on peetud ka varaseks indoeuroopa või tohhaari laenuks või rändsõnaks.